Kirglik, ürgerootikast pakatav tundeluule, kus siiras, jõuline, süütu muinasjutu-usk kohtub naiseliku küpsusega. Inimesed kohtuvad. Kohtujad riimuvad. Või ka mitte. Hoovused ihus ja pinnal. Lähedus, nagu Sa tunned. Lähedus, nagu Sa pole tundnud. Ja see kõik sädeleb sõnavärvides.
Piiga
Tulen suitsude, loitsude ilmast
Olin eelmises elus šamaan
Tähetagusest tehtud on silmad
Loodu südamest sõnumeid saan
Kaelas kannan suurt aegade võru
Käte märgiks on vägi ja loits
Süümesügaval sündide sõnum
Kumab puusades loojang ja koit
Tulen taigade helkivast ilmast
Hingelt taeva rändtuulte šamaan
Kuulen lausumist tormide silmas
Laulu kandeva huulile saan
Sünnilt kõndude ajatus hõimus
Elan veelinnurändude maal
Öiti rännakutrummide võimul
vaatan kotkaste silmadest maad