Kuigi valgustusajastu, oli 18. sajand ka kõige libertiinlikum, s.t. kõige vabameelsem ja liiderlikum sajand. Tollase kombelõtvuse taga nähakse ajastu abielukontseptsiooni, mis pidas selle institutsiooni aluseks majanduslikke huvisid ja perekondade ambitsioone, mitte abikaasade hingelist ja füüsilist liitu. Lisaks veel halb eeskuju, mida olid pikka aega andnud valitsejad ise oma regulaarsete metressivahetustega. Liiderlikkus levib, jõuab õukonnast ka Pariisi linnakodanlasteni, see seatakse esile, sellega uhkustatakse. Libertiinlusest saab omamoodi elukunst oma tavade, kommete ja spetsiaalsete kokkusaamiskohtadega. Paraku toob raffinement’i ja lõbu tagaajamine kaasa ka draamasid.