Kui oleks olemas žanr nimega „dokumentaal-laul“, siis Strand ... Randi muusika kuuluks sinna. Albumile Väre blest fråm norda - Northerly Winds valitud laulud kannavad jälgi oma lauljate, loojate või kogujate eluteedest. Sofia ja Meelika põimivad rootsi, eesti ja eesti-rootsi murdes kõlavad laulud mitmekeelseks tervikuks. Robert ja Mall aitavad kitarri ja harmooniumiga välja tuua laulude sisu ja iseloomu. Need laulud on nagu pärlikee, mille helmeid kanduvad meieni juba 19. sajandi keskpaigast. Rahvalik viis koraalile Taas puudelatvu paitab on üles märgitud Rootsis 1929. aastal, kui Gammalsvenskby elanikud saabusid Ukrainast Rootsi ja elasid mõnda aega Jönköpingi pagulaskeskuses. Sõnad tõlgiti eesti keelde pärast II maailmasõda ja seda lauldakse tänapäevalgi Stockholmi vanalinnas asuva Eesti Kooli lõpuaktustel. Eestirootsi laulupoeet Mats Ekmani laulusõnad maalivad optimistliku meeleolu, mis valitses Eestirootsi külades 20. sajandi esimestel aastakümnetel, kui rahvas oli vabanenud nii tsaarivene kui baltisakslaste võimu alt. Kaks albumil olevatest lauludest kirjutasid eestirootslased Rootsis pärast II maailmasõda. Need räägivad inimeste põgenemisest paatidega üle Läänemere ning põgenikke vallanud tugevast tundest - koduigatsusest. Tuuled on toonud ja veed viinud inimesi ning laule Läänemere rannalt rannale läbi aegade. Toovad ja viivad ka praegu. Laulame laule, mis on jõudnud Rootsist Eestisse ja siin juurdunud. Laulame ka laule, mis on rannarootslaste loodud – esialgu oma kodusaartel ja -külades Eestis, pärast II maailmasõda Rootsis, südamed täis koduigatsust. Sofia Joons: laul & viiul Meelika Hainsoo: laul, lugemine & viiul Mall Ney: harmoonium Robert Jürjendal: kitarr Külaline: Lauri Õunapuu Strand … Rand’i lugu Strand ... Rand’i kandev mõte sündis, kui 2000.-te aastate algul kohtusid Tallinna vanalinnas Sofia Joons ja Emma Härdelin. Rootsi rahvamuusikaga üles kasvanud Sofia elas sel ajal Eestis, kus ta veetis 19 aastat avastades ja uurides oma eesti ja eestirootsi juuri. Emma sattus samal ajal pärimusmuusika ansambliga Triakel Eestisse kontserte andma. Naistel tekkis mõte salvestada koos eesti laulja Meelika Hainsooga Lääne-Eestis lauldud rahvalikke laule ja koraale rootsi ning eesti keeles. Kui 2002. aastal anti ARM music poolt välja Strand … Randi esimene album, esitleti seda kontsertidega nii Eestis kui Rootsis. Pärast seda jätkasid Sofia ja Meelika eestirootsi ja eesti rahvalaulude kokkupuutepunktide otsimist. 2012. aastal andsid nad välja albumi Strand ... Rand II, kus osalesid ka Mall Ney harmooniumil ja Robert Jürjendal kitarril. Töötades aastatel 2019-2024 Åbo Akademi ülikoolis oma doktoritöö kallal, mis käsitles eestirootsi identiteedi kujunemist laulude kaudu, jätkas Sofia koos Meelika, Roberti ja Malliga arhiividest ja lauluvihikutest leitud laulude ellu äratamist. Album Põhjast tõusvad iilid - Northerly Winds - Väre blest fråm norda sisaldab eestirootslaste seas lauldud ja loodud laule 19. sajandi keskpaigast kuni 1940. aastateni. Kaks laulu on loodud eestirootslaste poolt Rootsis, kuhu II maailmasõja ajal põgenes või evakueeriti umbes 7000 eestirootslast. 2025. aasta kevadel salvestatud ja juuni alguses ilmunud albumil lööb kahes loos kaasa ka eesti rahvalaulik Lauri Õunapuu. 1. Vårvindar friska – Lehtedes kahin 2. Ma käin üles, ma käin alla – Ovan berg och nedan dalar 3. Om alla orglar sjungde 4. Wangi laul 5. Ekmans säljaktsvisa 6. Ja sir opa din auar 7. Ekmani hülgepüügilaul 8. Pidu – Festn 9. Flykten – Põgenemine 10. Runbosuangen – Au Sulle, Ruhnu saar! 11. Den blomstertid nu kommer – Taas puude latvu paitab 12. Lättnaden – Kergus