Neeme Järvi lapselapsed, nelja-aastased tüdrukud Lydia ja Elsa omavahel: Lydia: Kas sa tead, et sinu vanaisa on maailmakuulus dirigent? Elsa (mõtleb tükk aega): Ma usun sind. Raamat „DIRIGENT. Muusika tahutud Neeme Järvi” on filosoofilist laadi reis läbi aja, muusika ja elu koos maestro Järvi ja tema teekaaslastega. Kuna Neeme Järvi dirigendina armastab ise oma tuleviku kontsertide kohta naljatamisi öelda, et kavas tuleb üllatusi, siis sobib niisugune ütlemine ka selle raamatu kohta. Jah, võib öelda, et leiate siit ülevaate Neeme Järvi viimaste hooaegade tegevusest, mil ta on juhatanud Eestis või maailma suurtes kontserdisaalides peamiselt vaid tõelisi suurteoseid. Aga mis imekunst see õieti on – dirigeerimine? Lühike vastus maestrolt endalt: „Dirigeerimine, see on loo jutustamine muusikas.” – Kuidas nii?! – „Ma ei saaks Mahleri sümfooniaid muidu juhatada, kui poleks enne lugenud Goethe „Fausti”.” Jah, muidugi on raamatu peategelane maestro Järvi, kelle rõõmsa elufilosoofiaga saate tutvuda mõttetelje NEEME SÕNA kaudu. Kuid samahästi on raamatu „osatäitjad” kõik need, kes siin oma sõna ütlevad alates Andres Mustonenist, Arne Mikust, Ruth Alakülast, Toomas Velmetist, Margus Mikomäest, Heili Sibritsast, Hubert Kahnist, Kristjan Järvist… ja lõpetades klaverivirtuoosi Anna Shelesti, filmimehe Erik Norkroosi, viiuldaja Triin Ruubeli, esseist Joonas Hellerma ja paljude teistega. Ka muusikavaatlejad kodumaalt, Inglismaalt, Ameerikast, Rootsist, Saksamaalt on oma lugudega Järvist leidnud raamatus iseenesest mõistetavalt koha. (Järvi (naerdes): „Kriitikuid ma armastan, nii palju kui jõuan! Sest nendel on hea maitse, ja hea maitsega ma olen ometigi väga rahul!”) See on Eesti raamatuaasta 2025 raamat. („Kõige rohkem olen oma elus lugenud partituure…”). Kuid Goethe „Faust”, Nietzche „Nõnda kõneles Zarathustra”, Oskar Lutsu „Kevade”, „Suvi” ja „Sügis” ning Tammsaare teosed püsivad truult maestro läheduses. Loeme neid raamatuid jälle! on koguni peatükk Neeme uues raamatus. Leiate siit näiteks toreda loo, kuidas Toots toob põues kutsika kooli ja mis Kiirel selle kohta ütlemist on. Kui lasete oma kujutlusvõimel vabalt liikuda, võite raamatu lehekülgi keerates nautida muusikat. Sõna keele ja muusika keele täiuslik kooskõla on unustamatu. Rahutud leiavad rahu, unistajad ilu, pessimistid või muidu nukrad õnnelikkuse valemi. Mis on inspireerinud heliloojaid ja ka maestro Neeme Järvit, kui ta räägib Mahleri 2. ja 8. sümfoonia seostest Goethe „Faustiga”? Mil moel on R. Straussi teos „Also sprach Zarathustra” seotud Nietzsche kujutlusega – Tuleviku poolt tulevad tuuled salajasel tiivasahinal ja õrnad kõrvad kuulevad häid sõnumeid („Nõnda kõneles Zarathustra”)? – Vastused on raamatus. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester vajab uut kontserdisaali ja Rahvusooper uut ooperimaja! Kas sel väga tulisel teemal on raamatus juttu? Jah, küllaltki. On eraldi peatükk – ERSO. Leiate raamatust ka saaga Järvide kokkuhoidvast perekonnast, kelle vaieldamatult kõige kesksem isik on Neeme abikaasa Liilia. („Ta vaatab, et kõik saaks tehtud ja kord oleks majas.”) Neeme Järvi, kes täna on paljude tipporkestrite aupeadirigent, ütleb: Mu lapsed on mu suurim inspiratsioon. Ja vastupidi, kui lugeda Paavo, Kristjani ja Maarika Järvi mõtteid. Raamatu vahel on CD-plaat „Great Maestros” eesti muusikaga (ERR, Estonian Record Productions, SE&JS).