Kaugel elavhõbehelkjas ilmameres asub väike üksildane tinakarva maa. See pisitilluke kaljutükk on suure merega võrreldes umbes nagu liivatera tantsusaali põrandal. Aga läbi suurendusklaasi paistab see liivaterake ometi terve maailmana, kus on mäed ja orud, väinad ja fjordid ning majad koos väikeste inimestega ... Nii algab Fääri saarte tuntuima kirjaniku kuulsaim romaan (ilmus 1950), mis eesti keeles anti esimest korda välja aastal 1984. Seegi väljaanne sisaldab Arvo Alase tollast suurepärast tõlget. Tõlkija on nimetanud seda kirju tegelastegaleriiga satiiriliseks kolkaeluburleskiks, millest ei puudu ka äärmiselt lüürilised noodid. Ent rühma harrastusmuusikute asemel võib selle sümfoonilise ülesehitusega romaani peategelaseks pidada ka hoopis Hea ja Kurja vahelist võitlust saatvat muusikat. Heinesen oli mitmekülgne kunstiinimene: raamatust leiab näiteid tema kunstiloomingust ja ülevaate tema karjäärist. Uustrükiga tähistame kirjaniku juubelit – tänavu möödus autori sünnist 125 aastat.