Taaveti õeke Ingel oli aknast alla hüpanud ja surnud. Mõni kuu hiljem ootas Taavet ema ja isa kooli oma esinemist vaatama, aga kumbki ei tulnud. Nad olid autoavariis hukkunud. See kõik Taavetit ei tapnud, küll aga tegi seda keegi tema politseijaoskonna kolleegidest. Kriminaalbüroo juht Tõnu Karmmeeter leidis ta suure kirjutuslaua tagant kägarast maast, pluus lahti nööbitud, pingul lips ümber kaela takistamas hapnikku kopsudesse pääsemast. Hallid viigipüksid olid justkui kiiruga üles tõmmatud, püksirihm vedeles põrandal auguraua seltsis … Kes on mõrvar? Ja milliseid saladusi see politseijaoskond veel endas peidab? See põnev ja tempokas krimiromaan peegeldab kõigi oma tegelaste kaudu ehedalt tänapäeva Eesti elu. Igaüks neist inimestest võib sulle iga päev tänaval vastu jalutada – kogu oma pagasi ja probleemidega. Sellised sündmused, nagu siin raamatus, toimuvad iga päev siinsamas sinu linnas, sinu külas, isegi su kõrvalmajas. Nende kaante vahel on kurjust ja karmi reaalsust, aga on ka armastust, nutikust, lootust ja poeesiat. Ja muidugi on siin saladusi. „Alati on saladused. Isegi aususe taga on saladused.“