Kärt Hellerma kolmas luulekogu “Hõbeda laulud” mõjub oma kompositsioonilt valikkoguna. Nõtkelt registreid vahetades käsitleb see vahedal pilgul kaasaega ja esitleb mahedal moel müütilist maailma.
Hõbeda laulud, olgu siis sepistatud relva- või ehtekojas, kõlavad oma kõrghetkil rõõmustava äratundmisena:
aga eesti keelel on kopsud
kui sepalõõtsad
ja süda kui salakannel.
Doris Kareva