Ühestki Prantsusmaa valitsejannast pole kirjutatud nii palju ja nii vastakaid teoseid kui Marie-Antoinette´ist (1755-1793), kes püüdis ühendada ühendamatut - valitsemist ja nautimist. Ent saatus paiskas ta valel ajal valesse kohta. Võluvat noort naist ootas ees rõõmutu abielu veetluseta ja vaimusärata Louis XVI-ga, kes lisaks kõigele oli ka abikaasana saamatu. Marie-Antoinette elas omas suletud maailmas, kuid Versailles´ väravate taga kogus veriseks mässuks jõudu rahulolematu pööbel, kelle silmis kuningavõim oli kõigi hädade põhjus. 16. oktoobril 1793 astus tapalavale kõigest 37-aastane alandatud ja haige naine, kes jäi ometi lõpuni väärikaks monarhia ideede kehastajaks - üdini kuningannaks. Revolutsioon oli toonud oma kuulsaima ohvri.
