Aastatel 1992–2002 Justiitsministeeriumi eestvedamisel aset leidnud seadusandlikud ja institutsionaalsed reformid lõid õigusriigi toimimiseks vajaliku aluse ning muutsid taasiseseisvunud Eesti Vabariigi jälle euroopaliku õigusruumi osaks. Vaadeldavaks perioodiks on põhiseaduse vastuvõtmisele järgnenud kümnend, mille jooksul töötati välja kaasaegse avaliku, era- ja karistusõiguse õigusaktid ning kujundati demokraatlikule riigile omased institutsioonid. Teose olulise allikmaterjali moodustavad toonaste reformide võtmeisikutega tehtud intervjuud. Raamatus kirjeldatakse õigusreformide tagamaid ja protsessi, küsitakse nende lähtealuste ja mõjutegurite järele ning hinnatakse nende edukust.