Raamat kaasneb Mikkeli muuseumi näitusega „Päästetud pühadus. Ikoonid Nikolai Kormašovi kogust“ (11.04.–11.11.2018). Maalikunstnik Nikolai Kormašovi (1929–2012) ikoonide kogu on mitmes mõttes erandlik. „Päästetud pühadus“ pole pelgalt näituse pealkiri, vaid selle kogu kujunemise taga seisnud pikaajaline ennastsalgav tegevus ja elufilosoofia. Nikolai Kormašov, kelle kunstnikuks tõusmise teel oli mitmeid saatuslikke pöördepunkte, jõudis ka ise päästa mitmeid juba hävimisohus pühapilte.
See haruldasi ikoone sisaldav kogu kujunes rännakutel Põhja-Venemaale, Petserimaale, sünnikodusse Muromisse ning ligipääsmatuisse paikadesse rajatud vanausuliste küladesse. Koos pühapiltide leidmise lugudega räägib näitus ja käesolev kataloog nende keerulisest saatusest ning rollist 20. sajandi teise poole kunstis ja vaimses kultuuris. See on esmakordne kogu avalikustamine nii suures ulatuses, mis kahtlemata on oluliseks panuseks Vana-Vene kunsti uurimisse, sest siin on mitmeid ikoone sellistest Põhja-Venemaa piirkondadest, mille ikoonitöökojad olid omal ajal tuntud ja produktiivsed, kuid tänapäevani on neist säilinud vaid üksikud näited. Kormašovi kogu teeb teaduslikus mõttes eriti oluliseks üsna täpne ikoonide leiukoha info, mis võimaldab taastada terveid lõike kindla piirkonna ajaloos.
Näitusele ja kataloogi jõudsid kõige olulisemad, kuid mitte kõik ikoonid Kormašovi kogust. Ikoonide atribueerimisel ja dateerimisel osales suur hulk Venemaa kolleege, eesotsas Natalia Komaškoga, kelle panust on raske üle hinnata. Käesolev raamat on oluline sündmus nii Eesti Kunstimuuseumi, Nikolai Kormašovi kogu omanike kui ka Vana-Vene kunsti uurijate ja laiema huviliste ringi jaoks.