Vaatamata muusikakriitika tähtsusele ja selle institutsiooni küllalt tugevale positsioonile eesti ajakirjanduses juba 20. sajandi algupoolel, on selle olemust omaette uurimisobjektina vähe analüüsitud. Käesoleva raamatu autorid seadsid üldisteks eesmärkideks välja selgitada enne 1944. aastat kirjutatud eesti muusikakriitika kui institutsiooni peamised parameetrid; selle funktsioneerimise mehhanismid, sõltuvus valitsevast ideoloogiast, mõjutatus maitseotsustustest ja riigivõimust, kriitika ideed ja väärtushoiakud ning nende teisenemine seoses poliitiliste olude muutumisega, samuti kriitika poeetika paralleelselt nii eesti- kui siinse saksakeelse muusikaalase ajakirjanduskriitika põhjal. Mõistele „muusikakriitika” on lähenetud seejuures selle sõna laiemast tähendusest lähtudes, mis võimaldab lisaks otsestele kriitilistele artiklitele vaadelda kriitikana ka teisi ajakirjanduslikke žanre: esseed, uudist, reportaaži jne. Olgugi et vaadeldud kirjutiste ajaline piiritlus on laiem ja puudutab vähem või rohkem ajavahemikku 19. keskpaigast kuni aastani 1944, langeb põhiaktsent siiski 1930. aastate kriitika käsitlemisele. Raamat koosneb neljast osast. Esimeses tutvustatakse teoreetilisi lähtekohti muusikakriitika käsitlemisel. Teises analüüsitakse valdavalt 20. sajandi esimese nelja kümnendi eestikeelses muusikakriitikas domineerinud maitseotsustusi ja maitse normeerimist, keskendudes ennekõike kolme juhtiva kriitiku – Rudolf Tobiase, Leonhard Neumani ja Karl Leichteri seisukohtadele. Kolmandas tuuakse välja 1930. aastate eestikeelse kontserdikriitika, kui toonase juhtiva kriitikažanri põhijooned, silmas pidades nii selle sisu kui vormi aspekte, samuti avaldamisvõimalusi. Neljandas keskendutakse siinse saksakeelse muusikakriitika institutsiooni üksikasjalisele uurimisele, võttes aluseks Eestis ilmunud ühe juhtiva päevalehe, Revalsche (Revaler) Zeitungi ja vaadeldes seda võrdlevalt 1930ndate ning Saksa okupatsiooni aastate (1942-1944) väljaannete põhjal. Raamat kujutab endast esimest põhjalikumat ülevaadet meie muusikakriitika algusaegadest ja õitsenguperioodist enne nõukogude okupatsiooni. Väljaanne on varustatud nimeloendi ja inglisekeelsete resümeedega.