Kaunis fotoalbum, mille piltide kõrvale on luuletused valinud Viivi Luik.
Kord jäin hajameelselt vaatama vana, võssa kasvanud pinki. See vaatepilt oli natuke kurb aga samas lausa müstiline. Pink oli nii hall, lehed nii rohelised, valgus nii eriline. Oleksin nagu ühes hetkes tajunud kogu pikka aega pingi sünnihetkest tänaseni. Vaatasin esimest korda pinki kui midagi ainukordset. Keegi on selle pingi puust valmistanud, inimesed on siin istunud. Nüüd on loodus selle endale tagasi võtnud. Puu küljes kasvab jälle sammal. Hakkasin kõikjal märkama pinke ja neid pildistama, ise teadmata, mis nende piltidega teha. Minus oli tekkinud vastupandamatu kirg näha, milliseid pinke on välja mõeldud.
Nii lihtsalt kõik asjad alguse saavadki. Piisas ühest hetkest, süttinud kirest ja uus asi hakkas kuju võtma. Ja sündis mõte teha neist fotodest raamat.
Ene Kull, autor