Koos venna ja vennatütrega nädalavahetust veetes läheb Beth Anderson endast välja, kui avastab rannal jalutades midagi pealuule sarnanevat ja talle meenub kohe pensionile jäänud vanapaar, kes mõne kuu eest saare ranniku läheduses kadus. Võõra lähenedes sattub Beth segadusse ja katab leitu kinni. Kui ta hiljem randa läheb, on pealuu kadunud. Kuna leiu ainsaks tunnistajaks on vennatütar, ei saa Beth võimudele midagi teatada. Vend leiab, et pealuu annab head ainest looks, mida rääkida õhtul saare laagrilõkke ümber. Seda lugu kuuleb pealt puhkajate seltskond – kaasa arvatud karismaatiline Keith Henson, rannal nähtud võõras. Kõik heidavad salapärase loo peast kui kujutluse vilja, kuid kui Beth kuuleb kedagi oma telgi läheduses, saab ta kohe aru, et ta kahtlused pole alusetud. Otsustanud leida politseile esitamiseks kindlad asitõendid, sukeldub Beth sügavamale pealuu saladusse – ja ükskõik, kuhu ta ka ei läheks, ilmub välja Keith Henson. Keith väidab, et püüab tema turvalisust tagada, kuid Beth tajub midagi muud. Siis uhutakse kaldale laip ja Beth hakkab mõtlema, et ta võib vajada rohkem abi, kui ta arvata oskas. Uurijatöö on ohtlik mäng ja keegi tahab, et Beth selle mängu lõpetaks.