Ulv Palnatoke on Sjællandil Skjalm Valgenaha ärasaatmisel, kuhu on kohale tulnud kõik tähtsad isandad. Niisiis ümbritsevad Palnatoket mehed, keda ta ei salli ja kes omakorda põlgavad teda, hullu Fyni jarli. Ta lüüakse peiedel oimetuks, viiakse kaasa ja heidetakse viletsasse vangikongi, kus ta vaeseomaks pekstakse. Kuid keegi tahab Palnatoket elusalt ja raske on süüdlast ära arvata, kui tal on rohkem vaenlasi kui sõpru. Palnatoke jääb küll ellu, aga neid alandusi ei kavatse ta andestada ega unustada. Mis puutub kättemaksu, on ta valmis verd valama ja mõõgahoope jagama. Kätte on jõudnud aeg klaarida vanad arved Sjællandi meestega, kellest üks kannab Palnatoke mõõka. Palnatoke on veendunud, et sjællandlased väärivad surma, kuid kuningas Harald Sinihammas arvab teisiti. Ulv Palnatokele omast tempokat jutustamisstiili ja musta huumorit kohtame taas raamatus „Silm silma vastu”, mis on Taani riigi sündi käsitleva viikingi-sarja kuues osa ja põnev jätk menukitele „1000-aastane kuningriik”, „Kuningapere”, „Sohipoeg”, „Tuleproov” ja „Rongaraiuja” . See on kaasahaarav, humoorikas ja karm lugu ajast, kui taanid olid pidevas võitluses üksteise ja lugematute teiste rahvastega, jahtides rikkust, skaldide ülistust ja igavest au. Tegu on ilukirjandusliku jutustusega, mis põhineb tõestisündinud seikadel.