Вы здесь:
Главная
Книги
Книги на эстонском языке
История
Эстонское
Tori kihelkonnakiriku kroonika 17. sajandi- 20. sajandi I pool. Die Chronik des Kirchspiels Torgel
Tori kihelkonnakiriku kroonika 17. sajandi- 20. sajandi I pool. Die Chronik des Kirchspiels Torgel
Автор
Randivälja Külaselts
Переведено
Janis Tobreluts, Maris Saagpakk
Доставка 7 рабочих дней
27,50 €
-0%
Наличие в магазинах
Поделиться
Tori kihelkonnakiriku kroonika ilmumine raamatusarjas «Randivälja lood» on pühendatud Pärnumaa Tori piirkonna külade esmamainimise 500. aastapäevale 2015. aastal.
Mida arvab sellest akadeemik Jaan Undusk?
«Tegemist on ürikuga, mis omab tähtsust nii Pärnumaa regionaalajaloo kui ka kogu Eesti kultuuriloo, majandus- ja kooliajaloo ning demograafia seisukohalt. Tori kihelkond hõlmas üsnagi suure osa praegusest Pärnumaast ning seal aset leidnud ajaloolised arengud, mida kroonika tundlikult kajastab, on piisavalt suure üldistusjõuga. Kroonikat iseloomustab ka kohati emotsionaalselt varjundatud stilistika, mis vahendab huvitavaid seisuslikke ja ametialaseid hoiakuid ning lisab lugemismõnu. Seda sorti ürikud olid aastakümneid avalikkuse eest varjul, neid said lugeda ja valikuliselt tsiteerida vaid vähesed. Eesti ajaloo avatud ja avaram mõistmine saab põhineda vaid sääraste dokumentide avalikul kättesaadavusel.»
Jaan Undusk
Tänapäeva globaliseeruvas maailmas suureneb huvi mikroajaloo vastu, et leida üleilmastumise sees isikupärast olemise jõudu n-ö rohujuure tasandilt: traditsioonidest, pärimuslikest lugudest, arhiiviallikatest jm-lt. Soov pakkuda laiemale huviliste ringile üht vahetut sissevaatevõimalust sellele tasandile oli ka Tori kirikukroonika käsikirja kui Tori kihelkonna ajaloo ühe algallika väljaandmise ajendiks.
Käsikirjaline kroonika oli aastakümneid avalikkuse eest varjul omaaegse Pärnu Eliisabeti koguduse õpetaja (1961–1989) Evald Saagi erakogus, mistõttu said seda lugeda ja tsiteerida vaid vähesed. Aastal 2011 jõudis käsikiri EELK Konsistooriumi arhiivi.
Kroonikapidamine oli üks kihelkonnakiriku pastorite kohustustest, mis oli ette nähtud nii 1686. aasta Rootsi kui ka 1832. aasta Vene kirikuseadusega. Eesti ala kihelkondade arv on aegade jooksul olnud muutuv: 16. sajandi lõpus oli neid 83, enne kirikukihelkondade kaotamist 1925. aastal 102. Kui paljudest neist on tänase päevani alles jäänud pastorite kirja pandud kroonikaid, ei ole teada. Säilinutest on 2015. aastaks trükis ilmunud Palamuse, Haapsalu, Jõelähtme, Simuna ja Kuusalu kirikukroonika.
Tori kihelkond Pärnumaal hõlmas nüüdse Tori valla, Sindi linna ja Tootsi alevi, enamiku Are ja Paikuse vallast ning osi Kaisma ja Sauga vallast. Omaette kirikukihelkonnaks sai Tori 1634. aastal. 17. sajandi teisel poolel, aga ka hiljem, olid sellega lühikest aega liidetud Häädemeeste ja Tahkuranna kihelkond. Tori kihelkond on Eesti ajaloos paistnud silma kultuurilise ja ühiskondliku aktiivsusega, milles on oma osa olnud ka eesti kirjakeele ja vaimuelu kujundamisel agaralt kaasa löönud saksa soost Tori kirikuõpetajatel.
Tori kihelkonnakiriku kroonika käsitleb ajavahemikku 17. sajandist kuni 1945. aastani ning selle on kirjutanud peamiselt Emil Offe (Toris ametis 1850–1876), Carl Raedlein (1877–1895) ning Harald von Riekhoff (1895–1911). Kirja pandud ülestähendustes ning arutlustes kajastuvad iga kirikuõpetaja ametiaja olulisemad sündmused kihelkonna kiriku-, haridus- ning majanduselus. Kroonika ei ole kirjutatud publitseerimiseks kaasaegsele laiale lugejaskonnale, vaid sellega oli võimalus tutvuda eelkõige kirikuvisitatsiooni läbiviijatel. Seda enam saab kirjutajate valitud teemade ning nende kirjapaneku viisi järgi hinnata hingekarjaste mõttemaailma ja eelistusi, mis mõjutasid ka kogukonna ellusuhtumist ja vaimset palet – inimeste väärtuskeskkonda ning selle kujunemist.
Tori kihelkonnakiriku kroonika tekst on raamatus toodud rööbiti saksakeelses algversioonis ja eestikeelses tõlkes, et anda väljaandele rahvusvahelist kasutusväärtust ning pakkuda võimalust tõlget ja originaalteksti võrrelda.
Raamatus on illustratsioonidena kasutatud ajalooliste fotode hulgas ka Tori fotograafi Mihkel Tilga 1886. aastat pärinevaid unikaalseid ülesvõtteid Tori ümbrusest ja selle tähtsamatest vaatamisväärsustest.
Teos kuulub raamatusarja «Randivälja lood», mille esimese väljaandena ilmus 2014. aastal Paul Raudsepa mälestusteraamat «Pulma Pauli pajatused 1924–1958».
Fragmendid Tori kirikuõpetaja Emil Offe kirjutatud kroonikast
1859. aastal. Koolikonvendil on arutlusel kaebus, et kooli kirja pandud laste arv väheneb aasta-aastalt, ning lapsed ei püsi koolis.
Olevat üks tulemine ja minemine. Koolid ei saavat õieti tegutseda. Viimasel ajal olevat Tori kihelkonnas palju toimunud, mis võimaldaks vahendite otstarbeka kasutamise korral siinseid koole reorganiseerida. Selleni polevat aga seni võimalik jõuda, kuni iga laps saab soovi korral mõisavalitsuselt loa koolile igaveseks selg pöörata. Kuni vallavalitsusel on tagavaravõti, millega ta need, kes just äsja saabunud ja veel reisikostüümigi seljast pole võtnud, uuesti välja laseb, ei saa koolid neile pandud ülesandeid täita. Et seda aina enam levivat kahju ohjata, olevat ainult üks võimalus: kohustada vastavaid vallavalitsusi tagasi lükkama kõikide laste puudumisavaldused, kes ei ole veel piisavalt koolis käinud ning üldse olla ettevaatlik leeritamata lastele lubade andmisega.
Konvent otsustas seepeale vallakohtutele südamele panna, et leeritamata noortele antaks lahkumislubasid vaid kohaliku koolikonvendi kinnituse alusel, et patendi nõutaja on edukalt koolis käinud ning et kohas, kuhu ta elama asub, kantakse tema hariduse eest piisavalt hoolt.
Mida arvab sellest akadeemik Jaan Undusk?
«Tegemist on ürikuga, mis omab tähtsust nii Pärnumaa regionaalajaloo kui ka kogu Eesti kultuuriloo, majandus- ja kooliajaloo ning demograafia seisukohalt. Tori kihelkond hõlmas üsnagi suure osa praegusest Pärnumaast ning seal aset leidnud ajaloolised arengud, mida kroonika tundlikult kajastab, on piisavalt suure üldistusjõuga. Kroonikat iseloomustab ka kohati emotsionaalselt varjundatud stilistika, mis vahendab huvitavaid seisuslikke ja ametialaseid hoiakuid ning lisab lugemismõnu. Seda sorti ürikud olid aastakümneid avalikkuse eest varjul, neid said lugeda ja valikuliselt tsiteerida vaid vähesed. Eesti ajaloo avatud ja avaram mõistmine saab põhineda vaid sääraste dokumentide avalikul kättesaadavusel.»
Jaan Undusk
Tänapäeva globaliseeruvas maailmas suureneb huvi mikroajaloo vastu, et leida üleilmastumise sees isikupärast olemise jõudu n-ö rohujuure tasandilt: traditsioonidest, pärimuslikest lugudest, arhiiviallikatest jm-lt. Soov pakkuda laiemale huviliste ringile üht vahetut sissevaatevõimalust sellele tasandile oli ka Tori kirikukroonika käsikirja kui Tori kihelkonna ajaloo ühe algallika väljaandmise ajendiks.
Käsikirjaline kroonika oli aastakümneid avalikkuse eest varjul omaaegse Pärnu Eliisabeti koguduse õpetaja (1961–1989) Evald Saagi erakogus, mistõttu said seda lugeda ja tsiteerida vaid vähesed. Aastal 2011 jõudis käsikiri EELK Konsistooriumi arhiivi.
Kroonikapidamine oli üks kihelkonnakiriku pastorite kohustustest, mis oli ette nähtud nii 1686. aasta Rootsi kui ka 1832. aasta Vene kirikuseadusega. Eesti ala kihelkondade arv on aegade jooksul olnud muutuv: 16. sajandi lõpus oli neid 83, enne kirikukihelkondade kaotamist 1925. aastal 102. Kui paljudest neist on tänase päevani alles jäänud pastorite kirja pandud kroonikaid, ei ole teada. Säilinutest on 2015. aastaks trükis ilmunud Palamuse, Haapsalu, Jõelähtme, Simuna ja Kuusalu kirikukroonika.
Tori kihelkond Pärnumaal hõlmas nüüdse Tori valla, Sindi linna ja Tootsi alevi, enamiku Are ja Paikuse vallast ning osi Kaisma ja Sauga vallast. Omaette kirikukihelkonnaks sai Tori 1634. aastal. 17. sajandi teisel poolel, aga ka hiljem, olid sellega lühikest aega liidetud Häädemeeste ja Tahkuranna kihelkond. Tori kihelkond on Eesti ajaloos paistnud silma kultuurilise ja ühiskondliku aktiivsusega, milles on oma osa olnud ka eesti kirjakeele ja vaimuelu kujundamisel agaralt kaasa löönud saksa soost Tori kirikuõpetajatel.
Tori kihelkonnakiriku kroonika käsitleb ajavahemikku 17. sajandist kuni 1945. aastani ning selle on kirjutanud peamiselt Emil Offe (Toris ametis 1850–1876), Carl Raedlein (1877–1895) ning Harald von Riekhoff (1895–1911). Kirja pandud ülestähendustes ning arutlustes kajastuvad iga kirikuõpetaja ametiaja olulisemad sündmused kihelkonna kiriku-, haridus- ning majanduselus. Kroonika ei ole kirjutatud publitseerimiseks kaasaegsele laiale lugejaskonnale, vaid sellega oli võimalus tutvuda eelkõige kirikuvisitatsiooni läbiviijatel. Seda enam saab kirjutajate valitud teemade ning nende kirjapaneku viisi järgi hinnata hingekarjaste mõttemaailma ja eelistusi, mis mõjutasid ka kogukonna ellusuhtumist ja vaimset palet – inimeste väärtuskeskkonda ning selle kujunemist.
Tori kihelkonnakiriku kroonika tekst on raamatus toodud rööbiti saksakeelses algversioonis ja eestikeelses tõlkes, et anda väljaandele rahvusvahelist kasutusväärtust ning pakkuda võimalust tõlget ja originaalteksti võrrelda.
Raamatus on illustratsioonidena kasutatud ajalooliste fotode hulgas ka Tori fotograafi Mihkel Tilga 1886. aastat pärinevaid unikaalseid ülesvõtteid Tori ümbrusest ja selle tähtsamatest vaatamisväärsustest.
Teos kuulub raamatusarja «Randivälja lood», mille esimese väljaandena ilmus 2014. aastal Paul Raudsepa mälestusteraamat «Pulma Pauli pajatused 1924–1958».
Fragmendid Tori kirikuõpetaja Emil Offe kirjutatud kroonikast
1859. aastal. Koolikonvendil on arutlusel kaebus, et kooli kirja pandud laste arv väheneb aasta-aastalt, ning lapsed ei püsi koolis.
Olevat üks tulemine ja minemine. Koolid ei saavat õieti tegutseda. Viimasel ajal olevat Tori kihelkonnas palju toimunud, mis võimaldaks vahendite otstarbeka kasutamise korral siinseid koole reorganiseerida. Selleni polevat aga seni võimalik jõuda, kuni iga laps saab soovi korral mõisavalitsuselt loa koolile igaveseks selg pöörata. Kuni vallavalitsusel on tagavaravõti, millega ta need, kes just äsja saabunud ja veel reisikostüümigi seljast pole võtnud, uuesti välja laseb, ei saa koolid neile pandud ülesandeid täita. Et seda aina enam levivat kahju ohjata, olevat ainult üks võimalus: kohustada vastavaid vallavalitsusi tagasi lükkama kõikide laste puudumisavaldused, kes ei ole veel piisavalt koolis käinud ning üldse olla ettevaatlik leeritamata lastele lubade andmisega.
Konvent otsustas seepeale vallakohtutele südamele panna, et leeritamata noortele antaks lahkumislubasid vaid kohaliku koolikonvendi kinnituse alusel, et patendi nõutaja on edukalt koolis käinud ning et kohas, kuhu ta elama asub, kantakse tema hariduse eest piisavalt hoolt.
Доставка 7 рабочих дней
27,50 €
-0%
Наличие в магазинах
Поделиться
Формат
Твердая обложка
Переведено
Janis Tobreluts, Maris Saagpakk
Дизайнер
Mait Laas
Язык
Немецкий
Издательство
Randivälja Külaselts
Часть серии
2
Cерия
Randivälja lood
Дата добавления
25.03.2015
Год публикации
2015
Страницы
128
Pазмеры
230x280
Kод продукта
5746835
Штрихкод
9789949382835