Tuna 2023. aasta avanumbrist leiab lugeja esmalt Priidu Beieri essee arhiivi jõudnud dokumentide eksitusvõimest. Käsitluste rubriigis teeb Siim Sõkkal sissevaate roomlaste Teises Puunias sõjas 206. aastal eKr Sucro sõjaväelaagris aset leidnud mässu tagamaadesse, Tiina Kala vaatleb 16. sajandi pöördelisi sündmusi Tallinna Suurgildi asjaajamisraamatute põhjal, Erki Russow ja Kalev Jaago uurivad 17. sajandist pärinevat kuldsõrmust endisest Vesneri mõisa naabrusest Tartumaal, Kersti Lust ja Tõnis Türna jätkavad ärkamisaegsete Eesti soost mõisavalitsejate ja -rentnike analüüsimist, Aldur Vunk jälgib Eesti kaubalaevastiku sündi Pärnumaal 1860. ja 1870. aastatel, Algo Rämmer võtab vaatluse alla põllumeeste seltsid Eesti põllumehe vormijana ning Aivar Jürgenson annab ülevaate rännuhimulise koolmeistri Joosep Rezoldi rollist eesti Abhaasia-kolonisatsiooni vallandajana.
Dokumendi tutvustuse peatükis teeb Jüri Kivimäe täiendusi Tallinna Pühavaimu pastori Balthasar Russowi tundmiseks ning Peeter Kaasik avab metsavendluse tüviteksti ehk aastail 1947–1949 kolmes jaos koostatud manifesti „Metsavendluse ideoloogilised alused“. Kultuuriloolisest arhiivist toob Karmen Maat lugeja ette kunstniku ja kirjaniku Gunnar Neeme kirjad Peeter ja Leonida Lindsaarele nende ühises uues asukohariigis Austraalias 1967. aastal.
Fotonurgas on vaatamiseks Eesti Põllumeeste Seltsi põllumajandusnäitused, arvustamisele tulevad Russowi kroonika vastne käsitlus ja Eesti sõjaajaloo viimaste aastate suurteoste retsensioonid.