Noor abielupaar Piiterist saab pärast tehnikumi lõpetamist suunamise Tallinna. Instruktaažil on neid hoiatatud, et tolles linnas on rahvavõim püsinud õige üürikest aega ja leidub vaenulikku elementi, kes sõdis Punaarmee vastu. Nemad, kommunistlikud noored, on sinna suunatud kui Nõukogude korra eest võitlejad. Elu, mida Ljuba-tädi siiani teadnud on, on olnud ellujäämiskursus tules, vees ja Teises maailmasõjas, oma rahvuse ja mineviku salgamine, valetamine ja varjamine. Aga Ljuba-tädil on midagi, mida teistel pole või mida nood kasutada ei oska. Ja seda jagab ta nutikalt: Ljuba-tädi on elav tõestus, et anekdoodid blondiinide juhmusest on puhas belletristika.