Rahvusarhiivi toimetiste seekordne number vaatab tagasi 20. sajandi Eesti ajaloole. Tegemist on üsna avara fookusega artiklikogumikuga, mille ajalised raamid ulatuvad Vabadussõjast Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamiseni. Autorite huviorbiidis on eripalgelised teemad, mis üldistatult paigutuvad kolme märksõna alla.
Kogumiku läbiv teema on poliitilise võimu kontrollimehhanismid ühiskonnas eri aegadel ning poliitilistes oludes. Need toimisid nii sõjaeelses Eesti Vabariigis kui ka Nõukogude Eestis, mis oli eriti kontrollitud ja jälgitud ühiskond. Kogumikus leiavad käsitlemist sõjameeste poliitilise meelsuse ja hoiakute kontroll Vabadussõja ajal (Toivo Kikkas), nõukogudeaegsed erifondid ning nendesse kuulunud operatiivne teave tollase arhiivisüsteemi funktsioneerimise kontekstis (Ott Koor), seltsimehelike kohtute roll Nõukogude ühiskonnas (Ermo Karpov) ning Eesti NSV rahvakontrollisüsteemi institutsionaalne ja ühiskondlik raamistik aastatel 1962–1990 (Kaia Ivask).
Mitut uurimust seob ühiskondliku meelsuse kujundamise, vastupanu ja selle tasalülitamise temaatika. Ühiskondliku meelsuse kujundamisel ei ole võimalik alahinnata kooli ja õpetajate tähtsust. Siinsest teemanumbrist leiab põhjaliku sissevaate rahvusliku kasvatuse küsimusse sõjaeelses Eesti Vabariigis ajaloo õppekavade näitel (Mann Loper) ja ülevaate mitmekihilisest kaadripuhastusest õpetajakonnas hilisstalinistlikus Eesti NSV-s (Eli Pilve). Vaatluse all on ka legaliseerimiskampaania aastatel 1945–1947 kui üks paljudest Nõukogude režiimi meetoditest relvastatud vastupanu mahasurumisel (Peeter Kaasik).
Kogumikust ei puudu ka välispoliitika teemadele pühendatud uurimused.
Lugejal on võimalik tutvuda teedrajava uurimusega Eesti-Poola suhetest Teise maailmasõja künnisel ja sõja algusaastatel (Silver Loit), baltisakslaste järelümberasumisega lahkujate mälestuste pilgu läbi (Olev Liivik) ning kogumiku lõpetab uurimus Kanada eestlaste rollist Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisel (Katariina Sofia Päts).