Gerald Durrelli raamatutest oleme harjunud leidma eeskätt võluvaid loomalugusid. See jutustuste kogu sisaldab aga portreid inimestest. Mõnega neist kohtus autor oma rännuteedel, teistest jutustati talle ja neistki said autori töötluses jutustuste tegelased. Sellest raamatust leiame nii mõnegi loo, kus Durrellile omane nali ja pila põimuvad sügava inimliku traagikaga. Nagu elus eneses. Jutukogu tipp on nimilugu. Kirjanik vaatab tagasi lapsepõlve, suvele Korfu saarel. See on nagu veel üks peatükk menuraamatule "Minu pere ja muud loomad".