Iga inimesega kõnnivad kogu elu kaasa paigad, kus on käidud, kus on oldud. Maastikud, asulad, teed, majad, õued, arvukad looduspaigad – kõigil on koht mälestuste varasalves. Kui tihti meenuvad just viimased, ei oska mina seda ütelda, küllap ühel sagedamini kui teisel. Siiski usun, et hetked, tunnid ja päevad looduses on loonud igaühe mälestustes omaette aegruumi, kuhu on soovi korral võimalik ikka ja jälle tagasi minna. Mõnikord on need meenutused ilusamad ja eredamad kui kunagine tegelikkus, aga selline see inimene juba on. Ilusat ilusamaks mõtelda pole ju mingi patt! Üldistuse pidulikke rõivaid maha visates liigun ma selles raamatus lihtsalt ühest paigast teise ja üritan rääkida, mis on mulle südamelähedane läbi mälestuste. Ja siis peatun veel paikades, kus olen tundnud kõige selgemalt kodumaa looduse rikkust. See ei ole käsiraamat ega matkajuht, aga ometigi ma loodan, et kirjutatu ergutab lugejat mõtlema nende kaunite looduspaikade peale, kus me kodumaa taeva all oleme tundnud ennast siia kuuluvana ja kuhu me tahaksime kunagi tagasi tulla, et mälestusi värskendada. Ma ei tea, kui palju tähendusrikkaid ja erilisi looduspaiku on ühe või teise inimese mällu salvestatud, aga neid on seal kindlasti. Mis siis muud kui otsigem Eestimaal oma paikasid! Indrek Rohtmets