See raamat ei ole monumentaalskulptuuridest, vaid monumentidest, s.o mingitest tähistest, mis on rajatud kellelegi või millelegi. Ehkki skulptor või arhitekt on monumendi-mälestusmärgi kujundamisel väga tähtis, on selles raamatus keskendutud eeskätt vastavale isikule või sündmusele, kellele või millele on monument püstitatud. Eelistuseks võtsin, et igal monumendil peab olema rääkida oma lugu. Monumendid on raamatus toodud küll ajaloopõhisena, kuid järjestatud nende valmimisaasta järgi. Väikelinna Haapsalu poisina ja maaelu patrioodina-austajana püüdsin sisse tuua võimalikult palju monumente väljaspool suuremaid linnu. Selge see, et Tallinnas ja Tartus on monumente kõige rohkem ja nendega võiks kogu raamatu sisustada. Väga raske oli Eesti tuhandete mälestusmärkide seast vaid 101 välja valida. Mõnele suurkujule on püstitatud ju mitmeid mälestusmärke. Tegin südame kõvaks ja ei valinud neid ei paremuse või mulle meeldiva ilu pärast. Pea kõikjal on eelistatud just esimesena vastavale isikule püstitatud taiest. Siiski andsin endale loa kajastada ka muid ausambaid erinevates paikades, mis antud isiku või sündmusega seotud on. Seega kasvas monumentide arv mitmesajaliseks, aga reegleid rikutud ei ole. 101 sekka läheb leheküljel vaid põhiline, kõik muud selle juurde on lisad. Eks igaüks otsustagu, kas tegin õigesti või valesti. Aga uskuge, ülesanne oli väga raske! - Raul Vaiksoo