Inimolendite vahel ei ole teist suhet, mis oleks tähtsam kui abielu. Piibliloos on Jumal ise esimese laulatuse läbiviija (1Ms 2:22–25). Ja kui mees näeb naist, siis muutub ta poeetiliseks ja hüüatab: „Lõpuks ometi!“ Kõik selles tekstis kuulutab, et abielu on meie ja Jumala suhte järel kõige sügavam olemasolev suhe. Ja seepärast on oma abikaasa tundmaõppimine ja armastamine nagu ka Jumala enda tundmine raske ja valurikas, kuid rahuldust pakkuv ja imeline. Kõige vaevalisem, kõige imelisem – selline on piibellik arusaam abielust, ning meie kultuuris pole iial olnud olulisemat aega, mil seda esile tõsta.“