Bütsantsist Bütsantsini. Suurvene mõttelaadi olemus

Raamat kirjeldab veenvalt suurvene mõttelaadi üht põhitunnust: impeeriumimeelsuse salgamist. Ükskõik kui suure ala ka tsaar või tema kommunistlikud järelkäijad ei vallutanud, seda tehti eranditult heast südamest ja halbade kavatsusteta ning loomulikult olid kõik need, keda suuremeelsed venelased endi hulka vastu võtsid, valitsejale tänulikud. Ungari-eesti päritolu ajaloolane ja ajakirjanik Géza Gecse on põhjalikult uurinud Vene impeeriumimeelsete doktriinide tekke ja arengu lugu. Eelkõige on juttu panslavismist, aga ka vene pagulaskonda 1920. ja 1930. aastatel võlunud „euraasialikust imperialismist” ning muidugi eesti lugejale hästi tuttavast “nõukogulikust imperialismist”, mille kokkuvarisemise järel langes Vene ühiskond sügavasse identiteedikriisi. Nõukogude impeeriumlik mõttelaad muutus iseenese karikatuuriks. Sellele tuli leida asendaja. Raamat algab ajajärgust, mil Moskva-kesksest Venemaast sai – Bütsantsi pärijana – impeerium, ning lõpeb Putini esimese presidendiajaga. 2007. aastal ungari keeles ilmunud teos on pälvinud palju vastukaja.