CD CYRILLUS KREEK, SACRED FOLK TUNES

0 out of 5
Rate this
Delivery 1-3 workdays
17,05 €
Regular price: 17,95 €
Availability in stores
Esitavad kammerkoor COLLEGIUM MUSICALE, JAAK SOOÄÄR ELECTRIC GUITAR ja dirigeerib ENDRIK ÜKSVÄRAV.

Cyrillus Kreek (1889–1962)
Vaimulikud rahvaviisid, vihik I (1916–1918)

1 Kas on linnukesel muret
2 Mu süda, ärka üles
3 Kui Jeesust risti naelati
4 Armas Jeesus, Sind ma palun
5 Oh kui õndsad on need pühad taevas
6 Ma tulen taevast ülevelt
7 Nüüd on see päev ju lõppenud
8 Ma laulan suust ja südamest
9 “Ärgake!” nii vahid hüüdvad
10 Kui suur on meie vaesus

Vaimulikud rahvaviisid, vihik II (1918–1920)

11 Kuis pean vastu võtma
12 Ma tahan jätta maha
13 Oh taganege minu himud
14 Jeesus kõige ülem hää
15 Oh kui õndsad on need pühad taevas
16 Kes Jumalat nii laseb teha
17 Ma kiitlen ükspäinis neist verisist haavust
18 Ma tulen taevast ülevelt

Cyrillus Kreek (1889–1962) sündis Läänemaal muusikalembeses peres. Õigeusku astudes sai nooruke Karl Ustav ristinimeks Kirill. Aastaid hiljem võttis helilooja kasutusse Kirilli kreekapärase vaste Κύριλλος ning just selle nimekujuga on ta end Eesti kultuurilukku jäädvustanud. Muusikalise alushariduse omandas Kreek Haapsalu Nikolai kiriku kihelkonnakoolis, 1908. aastal jätkas ta õpinguid Peterburi konservatooriumis, kus ta õppis algselt trombooni, hiljem ka kompositsiooni ja teooriat. Konservatoorium jäi sõja tõttu lõpetamata, kuid just sellest ajast pärineb lähedane sõprus ja vaimne sugulus Peeter Südaga.
Olles eelkõige küll helilooja, tegutses Kreek pea poole sajandi vältel mitmel rindel – ta juhatas erinevaid koore ja orkestreid, õpetas muusikat nii koolides kui konservatooriumis, korraldas kontserte ja osales aktiivselt muusikaorganisatsioonide töös. Mahuka osa Kreegi elust moodustas rahvamuusika kogumine ja uurimine, millega tulevane helilooja tegi algust juba Peterburi konservatooriumi tudengina.
Rahvapäraseid koraaliviise hakati Eestis teadlikult üles tähendama 20. sajandi algul. Eesti Üliõpilaste Seltsi ellukutsutud üritust vedas Oskar Kallas, kelle juhendamisel käis rahvamuusikat kogumas palju huvilisi, nende seas mitmed tulevased eesti heliloojad, nagu Miina Härma, Mart Saar, Peeter Süda, Juhan Aavik. 1911. aastal liitus nendega Cyrillus Kreek, kelle kogumisretkede raadius kattis põhiliselt Läänemaad. Ta külastas ka Noarootsit ja Vormsi eestirootslasi, sagedasteks kaaslasteks Mart Saar ja Johannes Muda-Helila. Võib vast väita, et Kreek oli üks kõige agaramaid rahvaviiside kogujaid, kes esimesena tegi salvestusi ka fonograafiga.
Cyrillus Kreegi viljakas loomingus saab esile tuua kolm põhilist allikat, millest helilooja enim inspiratsiooni ammutas – rahvaviisid, luteri koraal ja õigeusu muusika. Nende eri liikide ja vormide töötlemises avaldus eredalt Kreegi loominguline fantaasia. Rahvamuusika oli neist mahukaim, üle 700 kooriteose sündi inspireerisid nii ilmalikud kui vaimulikud rahvalaulud, pillilood ja rahvapärased koraaliviisid. Kolmeks võib tinglikult jagada ka Kreegi loomeperioodid. Esimene periood oli kantud kõlalistest ja kompositsioonitehnilistest otsingutest, tema loodud helidemaailm mõjus uudse ja värskena. Oluliste teetähistena tõusevad esile “Talvine õhtu” (1915), Taaveti laulud (1923) ja suurteos, esimene eestikeelne reekviem (1927). Sellel ajajärgul valmisid ka kaks vihikutäit vaimulikke rahvalaule. Just rahvapärased koraaliviisid said tõukejõuks, mille alusel need 1916–1920 aastatel loodud tehniliselt nõudlikud kooriteosed ilmavalgust nägid.
Kreek oli koorihelilooja, kelle muusikaline mõtlemine lähtus eelkõige vokaalist, ta tundis suurepäraselt selle koosluse võimalusi, spetsiifikat, samuti võimeid. Tema teoseid iseloomustab range vormikäsitlus, meisterlik kontrapunktitehnika, kaunikõlalise helikanga selge kihilisus. Samuti on Kreegi muusikale omane hämmastav harmooniline rikkus, põhjamaiselt karge koloriit, tasakaalukas, kohati isegi askeetlik väljenduslaad.
Cyrillus Kreegi loomingu jõudmine rohkearvulise kuulajaskonnani on nõudnud omajagu aega. Helilooja eluajal kõlasid tema teosed harva, põhjuseks nii teoste raskusaste kui ka ajaloo keerdkäigud. Kreegi looming sai uue hingamise helilooja 100. sünniaastapäeva paiku, mil vaimulikele tekstidele kirjutatud muusika võis Eesti pinnal jälle vabalt kõlada.
Tema muusikas peitub kummalisel kombel teatud salapära ja ajatus, mis puudutab iga kuulajat, olenemata keelest või rahvusest. Kreegi loomingu mõju, selle tähendus ja tähtsus ajas aina kasvab. Tsiteerides “Vaimulike rahvaviiside” noodi eessõna autorit Anneli Unti, on vaimulik rahvalaul eesti kultuuris ainulaadne fenomen – see on üks neid haakumispunkte, kus oleme euroopa kultuuriga orgaaniliselt ühendatud.
Käesoleval plaadil seovad vanad koraaliviisid ja tänapäeva helid üheks kitarrist Jaak Sooääre improvisatsioonid, luues sellega uusi seoseid ja helimaailmu.

Kammerkoori Collegium Musicale asutas 2010. aastal Endrik Üksvärav. Isikupärase kõla ja kõrgetasemeliste esituste poolest tuntud koori repertuaar ulatub renessansist tänapäeva, erilise tähelepanu all on Eesti heliloojate looming. Lisaks a cappella kooriteostele osaletakse sageli ka suurvormide ettekannetel. Koori kolmeteistkümne tegevusaasta sisse on jäänud lisaks Eestis toimunud muusikasündmustele eriilmelised kontserdid ja festivalid Itaalias, Prantsusmaal, Venemaal, Saksamaal, Tšehhi Vabariigis, Poolas, Soomes, Maltal, Iisraelis, Liibanonis, Kreekas, Hollandis, Jaapanis ja Ameerika Ühendriikides. Kollektiividest on Collegium Musicale teinud koostööd Helsingi Barokkorkestri, Raschèr Saxophone Quarteti, NFM Leopoldinum kammerorkestri, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Klaaspärlimäng Sinfonietta, Tallinna Kammerorkestri, barokkansambli Barrocade ja mitmete teistega.
Koor annab aastas ligikaudu 40 kontserti, 2019. aastal külastas Collegium Musicale projekti “Unustatud rahvaste radadel” raames kõiki soome-ugri hõimurahvaste alasid, keda helilooja Veljo Tormis oma suurtsüklis on muusikaliselt kujutanud. 2022. aastal võttis Collegium Musicale osa 50. Eesti New Yorgi Kultuuripäevadest.
Koorilt on ilmunud viis heliplaati, sh “Tallinn Mass. Dance of Life” (2014), Pärt Uusbergi autoriplaat (2018, Toccata Classics) ja Maria Fausti “Maarja missa” (2022, ERP). Eesti Kooriühing on tunnustanud kammerkoori Collegium Musicale kolmel korral Aasta Koori tiitliga (2011, 2014 ja 2017).
2017. aastal võitis koor EBU rahvusvahelise koorikonkursi “Let the Peoples Sing” Grand Prix’. Aastal 2018 pälvisid Collegium Musicale ja dirigent Endrik Üksvärav Eesti Kultuurkapitali aastapreemia Eesti koorimuusika särava edendamise ning pühendunud ja kõrgetasemelise tutvustamise eest nii Eestis kui ka välismaal.

Kitarrist, helilooja ja ansamblijuht Jaak Sooäär (1972) on üks Eesti ja Baltikumi viimaste aastakümnete aktiivsemaid jazzmuusikuid, kes on muusikapüünel tegutsenud 1989. aastast.
Tema rahvusvahelisteks koostööpartneriteks on olnud Tony Allen, Ray Anderson, Conny Bauer, Han Bennink, Raoul Björkenheim, Gavin Bryars, Will Calhoun, Kent Carter, Pierre Dørge, Daniel Erdmann, Vyatcheslav Gayvoronsky, Arkady Gotesman, Mikko Innanen, Anders Jormin jpt. Samuti on ta koos musitseerinud mitmete eri põlvkondadest Eesti muusikutega. Jaak Sooääre rahvusvaheliste ansamblite hulka kuuluvad The Dynamite Vikings, Erdmann-Sooäär Dessert Time (I koht rahvusvahelisel Peer Gynti teemalisel improvisatsioonifestivalil Pärnus, 2001), Heavy Beauty, Kruglov-Sooäär Quartet, trio Sooäär-Yaralyan-Ounaskari ja Almost Zebra (III koht Euroopa Improvisatsiooni Turniiril Poitiers’, 2001).
Jaak Sooäär on pärjatud Eesti Muusikaauhinnaga 2003. ja 2005. aastal etno/folkartisti kategoorias ansambli Eesti Keeled koosseisus ja 2013. aastal jazzartisti kategoorias kvarteti Mustonen-Sooäär-Remmel-Ruben koosseisus. 2007. aastal pälvis Sooäär esimese Eesti Jazzi Aastaauhinna ning 2007. ja 2018. aastal Kultuurkapitali aastapreemia.
Pärast Tartu Ülikooli ja Tallinna Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli lõpetamist omandas ta 2001. aastal esimese eestlasena jazzmuusika alase kõrghariduse Kopenhaageni Rütmimuusika Konservatooriumis ning pärast Eestisse tagasi kolimist alustas tööd Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, kus juhib jazzmuusika osakonda selle asutamisest peale (2004). Samuti oli Jaak Sooäär aastatel 2004–2009 Eesti Jazzliidu esimene juhatuse esimees ning kuulub liidu juhatusse ka praegu.
Jaak Sooäär on salvestanud üle 40 albumi.
(Allikas: Eesti Jazziliit)

Dirigent, laulja ja Pühalepa muusikafestivali ellukutsuja ning kunstiline juht Endrik Üksvärav (1980) on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kooridirigeerimise erialal Olev Oja dirigeerimisklassis (2004) ning omandanud samas ka magistrikraadi Hirvo Surva käe all (2011). Varasemalt on ta õppinud trompetit Aavo Otsa ja metsasarve prof Kalervo Kulmala juures. Aastal 2012 alustas Üksvärav lauluõpinguid Haagi Kuninglikus Konservatooriumis, dirigeerimisoskusi on Endrik Üksvärav lihvinud Neeme Järvi, Paavo Järvi, Jorma Panula, Eri Klasi jt meistriklassides.
2010. aasta sügisel asutas ta kammerkoori Collegium Musicale, kes oma senise kolmeteistkümne tegevusaasta jooksul on pälvinud kolmel korral aasta koori tiitli. Koori repertuaar ulatub renessansist kaasaega, erilisel kohal on eesti heliloojate looming (Arvo Pärt, Veljo Tormis, Erkki-Sven Tüür, Helena Tulve, Tõnu Kõrvits jt). Lisaks juhatab Endrik Üksvärav harrastajatest koosnevaid eestlaste koore Belgias ja Hollandis ning osaleb sageli tenorisolisti ja koorilauljana mitmete Hollandi professionaalsete muusikakollektiivide töös. Neist kahe, Cappella Amsterdami ja Madalmaade Kammerkoori ees on Endrik Üksvärav seisnud ka dirigendina. Kümme aastat pärast oma koori loomist, 2020. aastal asutas Endrik Üksvärav Hiiumaa Kammerorkestri.
Eesti muusikamaastiku edendamise eest on Endrik Üksvärava tegevus leidnud mitmeti äramärkimist – aastal 2018 pälvis ta koos kammerkooriga Collegium Musicale Eesti Kultuurkapitali aastapreemia koorimuusika särava edendamise ning pühendunud ja kõrgetasemelise tutvustamise eest Eestis ja välismaal, samal aastal autasustas Hollandi kuningas Willem-Alexander Üksväravat Madalmaade Oranje-Nassau ordeniga silmapaistva ühiskondliku tegevuse eest. Samuti on Üksväravat tunnustatud noore kultuuritegelase stipendiumiga (Eesti Kultuuriministeerium) ning Haapsalu Püha Johannese koguduse teeneteristiga (2021).




Salvestatud 22.–24. novembrini 2019 Viimsi Püha Jaakobi
Helirežii ja mastering Tanel Klesment
Laulutekstide tõlked Francis Browne (#1, 2), Catherine Winkworth (#3, 5–9, 11, 12, 15, 16, 18), Kaja Kappel (#4, 10, 14), Pirjo Jonas (#13, 17)
Bukleti koostanud Hele-Mai Poobus
Annotatsioonide tõlked Pirjo Jonas
Kujundanud Mart Kivisild
Produtsent Peeter Vähi
www.erpmusic.com

Delivery 1-3 workdays
17,05 €
Regular price: 17,95 €
Availability in stores