Lugude nimekiri:
DVD 1
Laulud ja lood 1992, 1996, 2018
„Heli jälg“. Intervjuu Kalmer Tennosaarega. Klaveril V. Roots
Kontsert Rootsi Mihkli kirikus. Orelil A.-P. Lattik
Eesti laulud
M. Saar – „Latvade kõne“
C. Gounod – „Valentini palve“ ooperist „Faust“
M. Ravel – „Eepiline laul“
B. Britten – „Mees on loodud“
B. Godart – „Hällilaul“
W. A. Mozart – „Ave verum corpus“
J. S. Bach / C. Gounod – „Ave Maria“
E. Grieg – „Viimne kevad“
G. Martini – „Armurõõm“
E. Toselli – „Sentimentaalne serenaad“
Laulud Tallinnast
R. Valgre – „Saaremaa valss“
H. Käsper – „Võru valss“
A. H. Malotte – Meie Isa palve
DVD 2
Nostalgia
Võru Kannel 2002. Klaveril T. Peäske
Klassika ja Napoli laul
G. Bizet – Escamillo kupleed ooperist „Carmen“
A. Kapp / K. E. Sööt – „Metsateel“
A. Borodin - Igori aaria ooperist „Vürst Igor“
P. Elken / S. Petöfi–E. Niit – „Must leib“
E. Aav – Aaria ooperist „Vikerlased“
V. Kapp / J. Sütiste – „Kui lõpeb suvepäeva viimne vine“
U. Giordano – Gerardi monoloog ooperist „Andrea Chénier“
P. Tosti – „Serenaad“
P. Tosti – „Viimne laul“
P. Tosti – „Donna, oled mul kõik“
P. Tosti – „Marecchiare“
E. Curtis – „Oled mu päike“
S. Gambardella – „Mammetta“
N. Valente – „Ootan“
N. Mascheroni – „Pardid ja moonid“
CD 1
Külas Vikerraadiol
Intervjuud: Sten Teppan „Eesti kullafond“, Heimar Lenk „Kuldrandevuu“
Estraadilaulud 1963–2018
Nostalgia
Jüri Pärg (bariton)
Jüri Pärg sündis 4. aprillil 1931. aastal Võrus. Olnud lapsepõlves väljasaadetuna Siberis (1941–1947), alustas ta oma lauluteed kodulinna Võru kultuurimaja estraadiorkestriga H. Juurikase juhatusel. Sealt viis tee ta Tallinna Muusikakooli ja Konservatooriumisse (praegune Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia), hiljem täiendõppesse Leningradi Konservatooriumisse (praegune Peterburi Konservatoorium). Muusikakooli päevil laulis ta Estonia teatri ooperikooris ning tegi etendustel kaasa ka väiksemaid rolle. Juba enne Konservatooriumi lõpetamist 1958 sai temast Vanemuise teatri solist. Ta laulis sellistes ooperites nagu Mozarti „Cosi fan tutte“, Verdi „Traviata“, Ernesaksa „Kosilased Mulgimaalt“, Mascagni „Talupoja au“ jt. Aastail 1961–1992 oli Jüri Pärg Eesti Riikliku Filharmoonia ning kuni 1972. aastani estraadiorkestri solist. Ta on esinenud paljudes endistes NL maades ning Rumeenias, Ungaris, Süürias ja Jordaanias. Pärast stažeerimist Leningradi Konservatooriumis pühendus Jüri Pärg kammerlaulu žanrile. Sündisid soolokavad „Mart Saar 100“, „Schubert. Luigelaul“, „Tšaikovski 150“, „Šostakovitš 80“, „Napoli laulude õhtu“, „Me oleme põhjamaa lapsed“, „Puškin muusikas“, „Soome-ugri vokaalmuusika“ jt.
Jüri Pärg on meie vokaalkunstnik, kelle elu- ja loometee ei ole olnud sile asfalttee, vaid läbi raskuste on ta jõudnud eneseteostuseni ja meie vokaalkunsti esiritta.
Kalmer Tennosaar
Jüri Pärg on austanud oma kunstilisi põhimõtteid läbi aastakümnete. Repertuaari mitmekülgne ja maitsekas valik on lubanud tal ellu viia oma veendumust, et laul peab kuulajaga kõnelema, leidma temas kaasatundja, kaasamõtleja. Ent tema kaunitämbriline ja väljendus-rikas hääl pakub ka puht muusikalist naudingut, ning kui võrrelda vanu ja tänapäevaseid salvestusi, pole kaotanud midagi oma kunagisest nooruslikkusest.
Valter Ojakäär
Eluloo kurvide „lahti mõtestamine“ omal ajal on olnud põhjus, miks esimese heliplaadi sain välja anda alles 1998. aastal ja esimene intervjuu ETV-s tehti minuga 1992. aastal. Tänu otsesalvestustele sooloõhtutelt ja intervjuudele 1992–2018 (K. Tennosaar, U. Ott, A. Raa, L. Kusma, R. Linna, K. Inno, S. Teppan, H. Lenk) sai võimalikuks välja anda nii eelmised kui ka käesolevad helikandjad.
„Kogu laulmise jõud seisneb sõna ja fraasi intonatsioonis. Laulmine on õhk, mis on hingestatud tundega“. Need ühe kuulsa laulja ja ühe XVI saj. Itaalia poeedi mõtteterad on andnud kindlust ja tuge, püüdu otsingutele – „lootusetult loomulikule“ laulmisviisile. Iga muusika sisaldab tunnet ja vaid intonatsiooni olemasolu muusikalises fraasis annab laulule kordumatuse ja kunstilise väärtuse. Olgu ja jäägu see ka minu püüdluseks ja kreedoks.
Jüri Pärg
