Diana, üksildane jumalanna

Mis kirg või ideaal hoiab üht inimolendit käigus? Kas maine armastus väärib kunagi taevast? Need tunduvad olevat küsimused, mille esitab autor, mõtiskledes ühe üksildase kaunitari, tugeva, kuid siiski haavatava näitlejanna elu ja surma üle. See on Diana Soren, kellega mehhiko kirjanik Carlos kohtub esimest korda vana-aastaõhtul, kui üks aastakümme annab teed teisele. See on Diana Soren, kirglik loomus, kes kehastab traagilist seost igavese iha ja ajaliku armastuse vahel. See on Diana Soren, kes esindab kuuekümnendate põlvkonna ideaale ajal, mil tolle kümnendi illusioonid veel keelduvad hääbumast, ja kelle hilisem saatus on seotud ajajärgu poliitiliste hoovustega. See on Diana Soren ehk Jean Seberg, USA filmitäht, kes satub seitsmekümnendate alguses Mehhikosse filmivõtetele ja kohtub seal Carlose ehk autori alter ego’ga.

Maailmakuulsa mehhiko kirjaniku Carlos Fuentese (1928−2012) sulest jõudis ilmuda üle 60 raamatu ja ta pälvis oma loomingu eest ohtrat tunnustust: muu hulgas peeti teda Cervantese auhinna (1987) ja Roosevelti sõnavabaduse auhinna (2006) vääriliseks. Eesti lugeja on seni saanud Fuentese loominguga tutvuda kahe romaani („Artemio Cruzi surm“ ja „Inezi vaist“) ja ühe jutustuse („Aura“) kaudu.