„Ma ei abiellu mehega, keda ma ei armasta!” Kui leedi Verena leseks jäänud isa äkitselt uuesti abiellub, avastab Verena enda üllatuseks, et ta võõrasema püüab ka teda kibekiirelt mehele panna. Peagi leiab ta sobiva kosilase, kes leedis paraku jälestust tekitab. Verena on alati vandunud, et kui ta abiellub, siis teeb ta seda armastusest ja ainult armastusest. Tundes, et muud valikut peale ärajooksmise ei ole, sooritab Verena tõelise julgustüki ning põgeneb keset ööd kodunt. Ustava teenri abiga jõuab ta lähimasse sadamasse ja kavatseb Prantsusmaale sõita, kuid avastab, et mõõn räägib ta plaanidele vastu. Tänu identiteedimuutusele ja heale õnnele seilab Verena peagi uue elu poole. Söögitegemise oskused, mis ta koolis oli omandanud, tulid talle üllataval kombel kõvasti kasuks. Verena kohtub Hilchesteri markiiga ja teda tabab uus dilemma – ta tunded mehe vastu kasvavad, aga kuidas saaks ta võita armastatud mehe südant, kui ta ei ole see, kes väidab end olevat? Ja kui võõrasema sõber pildile ilmub, võtavad sündmused hoopis halvaendelise pöörde. Kas Verena leiab tõelise armastuse ja õnne või rebitakse tal mask eest ja saadetakse tagasi Inglismaale, kus ta peab abielluma mehega, keda põlastab? Või heidetakse ta hoopis Prantsusmaal vanglasse?