Inimsüda on aastasadu meile tabamatuks jäänud: arusaamatu judisev mass, mida on peetud tunnete äratajaks, hinge asukohaks. Kardioloog ja menuautor Sandeep Jauhar kirjeldab raamatus „Inimsüda“ veel hiljuti kehtinud tabude murdmist, mis on viinud elumuutvate protseduuride väljatöötamiseni. Vaheldumisi ajaloolisi võtmesündmusi ja omaenese tööga seonduvaid episoode kirjeldades jutustab Jauhar meile värviküllase ja paljudele siiani tundmatu loo arstidest, kes riskisid oma karjääriga, ja patsientidest, kes panid ohtu oma elu, et meie kõige tähtsamat elundit tundma ja ravima õppida. Ta tutvustab meile Daniel Hale Williamsit, afroameerika arsti, kes viis kuldse ajastu Chicagos läbi esimese avatud südamega operatsiooni. Kohtume C. Walton Lilleheiga, kes ühendas patsiendi vereringe terve doonori omaga, pannes nii aluse kunstlikule vereringele. Ja lisaks saame teada, kes oli südamerütmurit leiutades miljoneid elusid päästnud Wilson Greatbatch. Jauhar põimib need avastusi, vaprust ja kurbust käsitlevad lood osavalt kokku omaenese perekonna ja paljude aastate jooksul ravitud patsientide südamehaiguste ajalooga. Ta kirjeldab nüüdismeditsiini piire, väites, et meie tulevik sõltub pigem eluviisivalikutest kui seadmetest, mida me elu pikendamiseks leiutame. Mõjus, paeluv ja hästi kirjutatud raamat annab hea ülevaate ainsast iseseisvalt liikuvast elundist.