Selles meeltülendavas romaanis armastusest ja andestamisest kirjutab New York Timesi armastatud menukirjanik Susan Mallery talle omase elutarkuse, kaastunde ja huumoriga, millised sidemed hoiavad perekonda koos – vahel isegi liiga tugevalt. Finley McGowan on otsustanud, et õetütar, keda ta kasvatab, peab alati tundma, et ta on armastatud ja tahetud. Erinevalt sellest, kuidas tema end tundis, kui ta ema sõitis jahtima oma unistusi suureks täheks saada ning vanaisa, kes jäi neid kasvatama, jättis tema ja ta õe Sloaneʼi maha just siis, kui nad teda kõige rohkem vajasid. Finley reaktsioon ta kaootilisele lapsepõlvele oli tööd rügada ja teha kõike täpselt reeglite kohaselt. Sloane valis teise tee. Nüüd on ta tagasi, sama ilus ja murdunud nagu varem, ja tahab oma tütrega suhet. Ta väidab, et on muutunud, aga Finley, kes on teda usaldanud, on mitu korda kõrvetada saanud. Aga kas tema vastumeelsus andestada on seotud Sloaneʼiga või pigem murega, et ta võib kaotada selle, mida ta kõige rohkem armastab? Mehe abiga, kes teab vägagi hästi, kui keerulised võivad peresuhted olla, omandab Finley teadmise, et alistumises on rõõm ja lahti laskmises rahu.