Ühel külmal päeval läheb Reykjavíkis kodumaja terrassilt oma kärust kaduma lõunauinakut teinud väikelaps. Kui meri uhub kaldale lapse teki ja tema ema leitakse surnuna, näivad kõikide rängimad hirmud tõeks osutuvat.
Üksteist aastat hiljem töötavad uurija Huldar ja psühholoog Freyja ühes ja samas hoones ning töörühmas. Freyja meelest on vaja isiklikke ja töösuhteid lahus hoida, olgu see kui tahes raske. Ent kui hüljatud autost leitakse noore naise tükeldatud ja peata surnukeha, viib see juhtum Freyja ja Huldari taas kokku ning nende armusuhet varjanud loor kipub langema. Päevavalgele tuleb ootamatuid üksikasju ka nende karmi ülemuse Erla eraelust. Freyjat aga süüdistatakse alusetult politseitöö eeskirjade tõsises rikkumises. Mis on selle taga? Püüded tapetud naise isikut tuvastada viivad uurijad kolme perekonda ühendavate, aastate eest toimunud, kuid avastamata jäänud roimade juurde.
„Yrsa Sigurðardóttir oskab lood kenasti üles ehitada, paigutab nii lauged kui järsud kurvid, tõusud ja langused, mis teel tõeni ette tulevad, täpselt õigesse paika. Ta ei paku lugejale midagi üleloomulikku, kuid samas ka mitte igavat keskpära, vaid tegu on vana hea politseiromaaniga.“ – Jaan Martinson
