LAHEDAT LUGEMIST Asjatundjate hinnangul pakub Er. Soon'e (debüüt)ilukirjandusteos "Viimne vend Wismaris" lahedat lugemist erineva elulaadiga inimestele, kuivõrd põnevas, humoorikas ja poeetilises vormis käsitletakse maailma tervikut. Raamatu keskmeks on lühiromaan "T. worst don't come easy, 2..." "Keeruka" pealkirja taga, mis on inspireeritud ühest 1980ndate menulaulust, hargneb lugu nn. eneseotsija teekonnast läbi nii ulmeliste kui ka olustikuliste seikluste - nii linnas kui maal (nagu "õpetas" Ed. Vilde oma "Pisuhännas"). Raamina algab teekond uue müstilise pandeemia tõttu suletud Tallinna Wismari (sõltlaste) haigla uksest ja lõpeb sulgemisele määratud Seewaldi (vaimu) haigla ja hipodroomi kandis... Lühiromaani paralleelliinina jõuab lugeja ette fantastiline maffia-lugu Ida-Viru põlevkivivarude ärastamisest (turismitööstuse kattevarju all) selleks, et toota tervele maailmale uut na/.../mi. Paralleeliin on eneseotsija suleharjutus riiklikuks jutuvõistluseks, kusjuures käsikirja algvariant pärineb tema kadunuks jäänud sõbra portfellist. "Kaks kuud PÄRAST selle "kadunud sõbra" idee tekkimist põletasid pätid maha autori tegeliku hea tuttava, vaimuliku ja ajakirjaniku maja Kohtla-Järvel..." lausub Soon. Kaks lühemat lugu Wismari-raamatus kvalifitseeruvad ehk novellidena, loodab autor. Üks neist - "Kabe male" - on samuti suhteliselt dokumentaalne, pajatades autori isiklikest kogemustest "sotsiaalse sidususe" vallas. 21. sajandi esimesel veerandil, Eesti pealinna lähistel... Teine lühem pala - "Lugusid loomadest" - on filosoofilis-muinasjutuline muusika-uurimus. "Peaks kah nalja saama, nagu teisteski toodetes," märgib autor. Fotograafinagi töötanud Ervin Soon on teinud ka illustratsioonid, samuti produtseerinud oma raamatud. Soon on lisaks käesolevale avaldanud 70. juubeli puhuks teose n-ö geeniuste a-l sündinud rohketest Eesti prominentidest: „Vaim 1953. Vähemalt 40 nägu...“. Ka see ilmus täiendatud versioonis e-raamatuna. Ligi 30 aastat tagasi alustas Ervin ajakirjanikutööd, läbides kõik žanrilised ja väljundi-võimalused. Lisaks on ta töötanud infokommunikatsiooni juhina, aga ka erinevatel „lihtsamatel“ ametikohtadel. 1990ndate alguse Tartu Ülikoolis käis ta ühes grupis nt. teatraali ja muusiku Ivar Põlluga, ajakirjanike Madis Kolki (noorema), Neeme Korvi ja Toomas Šaldaga, kirjanike Mehis Heinsaare ja Lauri Sommeriga. Hiljem on kursaõdedest nt. Liina Jäätsist saanud lavakooli lektor ja Liina Saarlost folkloristikadoktor; kursavennast Janek Kraavist kirjandusdoktor... Pikem programm autorist on Facebookis.