See raamat sai alguse minu kooliõe jutustusest, kuidas tema sõbranna läks esimest korda elus pimekohtingule ja mees ilmus kohtumispaika, pussnuga taskus. Ma olin arvanud, et niisugused asjad juhtuvad raamatutes, filmides ja teleseriaalides. Seejärel hakkasin sõpradelt küsima, kas nemad ka teavad värvikaid suhtelugusid. Järgmisena sattusin inimese peale, kes koos oma sõbrannaga mööda linna tolle meest jälitas, et mees koos armukesega teolt tabada. Nii need jutud kogunesid ja mõistsin, et inimesed oskavad oma elu vahel ikka uskumatult keeruliseks elada. Armukese või petmise teema on neis lugudes üldse sage, sellest ju ka pealkiri. Kõik need lood on tõesti juhtunud. Et nende lugudega ei saaks seostada konkreetseid inimesi, on kõik nimed muudetud. Kui osutus vajalikuks, on muudetud ka tegelaste elukohti ja elualasid. Veel võib lisada, et kõik siinsed jutud on naiste räägitud. Ilmselt naised märkavad suhete nüansse palju rohkem kui mehed. Ja üks siinne lugu on juhtunud minuga, aga ma ei ütle, milline. Ilmselt võib nii mõnelegi tunduda, et kuna lood on kohati päris uskumatud, siis ma olen need välja mõelnud. Pean kahjuks tunnistama, et ma ei ole nii andekas, et selliseid lugusid välja mõelda. Võib vist öelda, et kõikidest väljamõeldistest kõige uskumatum on elu ise. See on meie Eesti elu kogu oma argisuses ja seikluslikkuses, suhete loomises ja suhete lõppemises. Einar Ellermaa