Veerand sajandit tagasi taastas Eesti oma iseseisvuse. See toimus rahumeelselt, ilma inimohvriteta. Oleks siiski ekslik arvata, et saime priiks lihtsalt tänu oma vabadusjanu demonstreerimisele, rahvusvahelise õiguse võidutsemisele ja Moskvale avaldatud rahvusvahelisele survele. Nõukogude Liidu kiire ja ootamatu lõpp oli suuresti juhuste summa, läbikukkunud augustiputši ärakasutamise tulemus paljude osapoolte poolt paljudel erinevatel ajenditel, ning vaid kaks aastat varem, NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi tööle hakates, oli see üsna etteaimamatu. Lõpptulemus sõltus kõigest eelnenust, ning Rahvasaadikute Kongressil ja selle eestlastest saadikuil oli impeeriumi lagunemises üks kandvamaid rolle. Mis oli nende enamasti väliselt rahumeelsete tegemiste ja protsesside taga? Kes olid need inimesed ja mida nad Moskvas tegid, et Eesti riik taas vabaks saaks? See raamat koondab aastail 1989–1991 Rahvasaadikute Kongressi kuulunud Eestist valitud rahvasaadikute mälestusi, andes värvika pildi sellest, mis toimus Kremli Kongresside Palee istungisaalis ja kuluaarides, kellega ja kuidas läbi räägiti, kuidas toimus Balti riikide koostöö ning kuidas sageli rippus palju ära ka lihtsalt juhusest.