Eesti Kunstimuuseumi Toimetised 15 [20] 2025

Käesolev Eesti Kunstimuuseumi Toimetiste number on vabanumber, kuhu oleme koondanud valiku Eesti Kunstimuuseumi kogudega ning muuseumi-, konserveerimis- ja kunstiajalooga seotud artikleid. Perioodid ja valdkonnad varieeruvad, kuid ühendava traagelniidina läbib artikleid rangete piiride tõmbamise teema, eeskätt seni kehtinud piiride kunstlikkus, mis pahatihti päädib hõlmamise asemel väljajätmisega. Mitme artikli autorid osutavadki tarvidusele vaadata kunstiajaloos ja museoloogias uue kriitilise pilguga üle pikalt domineerinud iganenud süsteemid ja kogumisprintsiibid. Kunstiteadlane Triin Metsla käsitleb kunstnik Elo-Reet Järve 1970.–1980. aastate näituste retseptsiooni näitel klassifitseerimise ja kanoniseerimise probleemistikku kunstiajaloos. Eesti Kunstimuuseumi, Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Linnaarhiivi spetsialistide (Hilkka Hiiop, Triin Kröönström, Aleksandra Murre, Eva Tammekivi, Hannes Vinnal) läbi viidud multidistsiplinaarsed uuringud aitasid heita uue pilgu Kadrioru lossi laemaalingu loole. Ulrika Jõemägi ja Kersti Kuldna-Türksoni artiklid on kasvanud välja aastatepikkusest Eesti Kunstimuuseumi kogude uurimisest. Kunstiteadlane Heie Treier uurib Henn Roode ja Karl Pärsimäe loomingu nn sugulaslike aspektide näitel kunstitraditsiooni järjepidevuse teemat. Omaaegsest kunstikirjutusest ja ajakirjandusest aastakümnete jooksul kogutud info põhjal lisab kunstiajaloolane Juta Keevallik hinnalist uut teavet Eesti restaureerimispraktikate kohta 19. sajandil. Hollandi merendusajaloo uurija Jan de Vries identifitseerib Eesti Kunstimuuseumi kogus religioosse esemena säilitatud objekti, lõimides siinse kunstiajaloo Hollandi merendusajalooga. Poola kunstiajaloolane professor Sergiusz Michalski on kirjutanud kommentaari Kadrioru lossi peasaali maalide teemal. The current issue of the Proceedings of the Art Museum of Estonia contains a ѕelection of articles related to the study of the collections of the Art Museum of Estonia, conservation research and art history. The periods and fields vary, but the articles are linked by the theme of the problematics of drawing strict boundaries, highlighting the artificially constructed nature of such traditionally accepted divisions, which often results in exclusion rather than inclusion. The authors of several articles point to the need to take a fresh critical look at the long-dominant, yet now outdated systems and collection principles in art history and museology. The art historian Triin Metsla discusses the problems of classification and canonisation in art history, using the reception of the artist Elo-Reet Järv’s exhibitions in the 1970s and 1980s as an example. Multidisciplinary research conducted by specialists (Hilkka Hiiop, Triin Kröönström, Aleksandra Murre, Eva Tammekivi, Hannes Vinnal) from the Art Museum of Estonia, the Estonian Academy of Arts, and the Tallinn City Archives helped to shed new light on the history of the ceiling paintings in Kadriorg Palace. The articles by Ulrika Jõemägi and Kersti Kuldna-Türkson are based on their years of research into the collections of the Art Museum of Estonia. The art historian Heie Treier examines the theme of consistency in art tradition through examples of related aspects in the work of Henn Roode and Karl Pärsimägi. Based on information gathered over the course of decades from the art writing and journalism of the time, the art historian Juta Keevallik adds valuable new information about restoration practices in Estonia in the 19th century. Jan de Vries, a researcher of Dutch maritime history, identifies an object preserved as a religious artefact in the collection of the Art Museum of Estonia, linking local art history with Dutch maritime history. The Polish art historian Professor Sergiusz Michalski has written a commentary on the ceiling paintings in the main hall of Kadriorg Palace.