Raamat käsitleb Eesti maakondade rahvastiku arengut statistilises võtmes, materjal on esitatud pigem matemaatiku-statistiku kui demograafi vaatenurgast. Kirjeldatakse pilti, mis avaneb maakondade rahvastikust 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmeid uurides. Raamat jaguneb sisuliselt kahte ossa: esimeses võrreldakse rahvastiku olukorda maakondades ja suuremates linnades ning kirjeldatakse ühiseid suundumusi, teine osa vaatab rahvastikku maakonniti, sisse tuuakse linna ja valla tasand. Kõiki maakondi käsitletakse ühesuguse mustri alusel. Väljaannet võib käsitleda jätkuna Ene-Margit Tiidu raamatule „Eesti rahvastik. Hinnatud ja loendatud“, kus Eesti rahvastikku vaadeldi tervikuna, piirkondliku arengu eripäradele olulist tähelepanu pööramata. Ülevaate saab maakondade rahvaarvust, rahvastiku soo-vanuskoosseisust ja paiknemisest. Rahvastikku kirjeldatakse ka rahvuse ja teiste identiteeditunnuste abil, samuti saab ülevaate rahvastiku haridusest ja terviseseisundist, töö- ja pereelust ning eluruumidest ja elamistingimustest.
