Mida tähendab elada oma kehas?
Gabriel Westoni jaoks oli arstiteaduskonnas õpetatud anatoomias alati midagi puudu. Meditsiin õpetab, kuidas keha toimib, kuid ei aita meil toime tulla tegelikkusega, mis kaasneb kehas elamisega. Kui Westonist sai kirurg, seejärel ema ja lõpuks ka patsient, hakkas ta üha enam maadlema lõhega teaduslike teadmiste ja inimkogemuse hoomamatu keerukuse vahel.
Weston hajutab piirid, mis tavaliselt eraldavad kirurgi patsiendist, ning astub kaugemale sellest, mida teadus meile meie olemuse kohta öelda suudab. Ta keskendub üksikutele organitele, vaadeldes neid mitte ainult operatsioonisaali ereda valguse all, vaid ka nende keskset rolli meie elulugudes. Nii avaneb meie kehast terviklikum ja inimlikum pilt – need on hapramad, hirmutavamad ja imelisemad, kui oleksime osanud ette kujutada.
Isiklik, süüviv ja omanäoline „Elus“ on anatoomiaraamat, mis erineb kõigist teistest. See räägib meie kehadest ja sidemetest, eksistentsi rikkusest ja lühidusest ning surelikkuse niidist, mis meid kõiki ühendab.