Tagamõtteta kingitusi ei ole olemas. Iga kingiga antakse sümboolne osake endast ja oodatakse kingi saajalt alati midagi vastu – kink on osa vastastikuste suhete süsteemist, kus on kaalul nii kinkija kui ka kingisaaja au. Kingituste tegemine võib olla nii kogukondadevaheline viis sõja vältimiseks kui ka katse veenda jumalat vastukinki tegema – kinkide vahetamine on inimkonna algusest peale olnud heade suhete garantii. Samuti lähtuvad kinkimispsühholoogiast poliitika ja majandus. Kinkide tegemine on inimestevahelise solidaarsuse akt, mille mõjud ulatuvad kõigisse ühiskonna struktuuridesse.
Marcel Maussi tähtteos „Essee kingist“ keskendub vahetustegevusele Melaneesia, Polüneesia ja Loode-Ameerika traditsioonilistes ühiskondades, uurides kinkimise ja vastuvõtmise religioosseid, õiguslikke, majanduslikke ja mütoloogilisi aspekte. Uurimus ühendab endas etnoloogia, ajalooteaduse ja sotsioloogia ning seda peetakse üheks olulisemaks tekstiks 20. sajandi antropoloogias.
Marcel Mauss (1872–1950) on Prantsuse antropoloog ja sotsioloog, üks Pariisi ülikooli etnoloogiainstituudi asutajatest 1925. aastal. Maussi uurimisteemad ulatuvad maagiast ja ohverdamisest inimeste enesetajuni ning on tugevalt mõjutanud nii tema kaasaegseid kui ka järeltulevate põlvkondade antropolooge, teiste hulgas näiteks Claude Lévi-Straussi ja Gayle Rubinit.