Michel de Montaigne´i aastail 1572-1592 kirjutatud "Esseed" on prantsuse humanismi ja renessansi tippteoseid, mis praegu, rohkem kui neli sajandit hiljem, mõjub nii sisult kui vormilt eriti tänapäevasena. Juba 20. sajandil avastati Montaigne´is mitmete uuemate suundumuste, näiteks pragmatismi ja postmodernismi eelkäija. Viimase kümmekonna aasta kontekstis, mil ilukirjanduse ja filosoofilise mõtiskluse vahepealne enesepaljastuslik arutlus on blogipidamise vormis taas eriti jõuliselt vohama pääsenud, osutuvad Montaigne´i esseed aga lausa peavoolu kuuluvaks. Nende omaaegset uudsust ja üllatuslikkust võib tajuda ainult teadvustades, et Montaigne oli tõesti esimene, kes elu ja iseennast sel viisil nägi ja kirja pani.