Viljandimaal endises Võisiku, praeguses Kolga-Jaani vallas moodustus 1941. aastal sealsetest omakaitsemeestest tõeline „surmaeskadron“, mis vägivallatses Saksa ajal rahvuskaaslaste – koguni sõprade, sugulaste ja ühekülainimeste kallal vähemasti samasuguse julmusega, kui äsjased hävituspataljonid. Selle liikmed olid valdavalt Vene sõjaväest ja küüditamisest kõrvale hoidunud metsavennad. Vähe oli ohvreid, kel õnnestus toonase Võisiku vallavanema Leonid Laari eestvedamisel toorutsenud mõrvarite käest eluga pääseda. Sel, sisuliselt tabuteemal pole seni olnud kombeks kuigi kõva häälega rääkida. Sest eks pea ju kaasaegne ajalookäsitlus metsavendi vabadusvõitlejateks ja represseerituteks, sageli kangelastekski. Kuigi paljud neist olid tegelikult pesuehtsad mõrtsukad. Mida autor, tuginedes kohalike elanike mälestustele ja arhiivimaterjalidele, raamatus veenvalt tõestab.