Mahukas monograafia võtab esimest korda eesti kunstiteaduses kokku fotokunsti kui kujutava kunsti ühe liigi teoreetilis-filosoofilised lähteteadmised ja -suunad. Autor uurib ja analüüsib selliseid fotokunsti keskseid nähtusi ja teemasid nagu fotoaparaat, fotografeerimise protsess, fotograafiline pilt, fotode levitamine, fotode tõlgendamise metoodikad, sh eriti fotograafia aines semiootika objektina. Lugejani vahendatakse maailma tuntumate fotograafide ja fotokunstiteadlaste (Victor Burgin, Henri van Lier jpt) ning semiootikute (Eco, Foucault jt) jms teooriaid ja seisukohti.