Kurt Rudolphi "Gnoosis: Ühe hilisantiikaegse usundi olemus ja ajalugu" on seni ainus ülevaatlik raamat gnoosisest ja selle põhiprobleemidest. Tegu on teosega, mis on idapoolse Vahemere-ruumi religiooniloo, vara¬kristluse ajaloo ja dogmaatika, samuti Uue Testamendi kujunemisloo ja teoloogia tundma¬õppimiseks esma¬järgulise tähtsusega. Gnosis on kreekakeelne sõna, mis tähendab „taipamist“ – inimvaimu avanemist millegi uue mõistmiseks. Gnoosiseks nimetatatakse religioosset liikumist, mis rõhutas jumalike saladuste tundmist. Liikumine tekkis Vahemere-ruumi idaosas ja levis meie ajaarvamise esimestel sajanditel Rooma riigi erinevates piirkondades. Ühe oma haru, maniluse ehk manihheismi näol levis liikumine laialdaselt ka Sassaniidide ehk Uus-Pärsia riigis, jõudes seal misjonäride kaudu koguni Hiinasse. Gnoosisel on palju kokkupuutepunkte varase kristluse, aga ka teiste Rooma keisririigis levinud usunditega (judaism, müsteeriumikultused) ja filosoofiasüsteemidega, eriti keskmise platonismiga. Liikumisena, mis rõhutab inimeses olevat varjatud jumalikkust ja selle avastamise vajadust, on gnoosis olnud atraktiivne ka hilisema aja õhtumaistele mõtlejatele ning on seda ka tänapäeval, olles inspiratsiooniallikaks paljudele vaimsuse otsijatele. Kurt Rudolph on üks tunnustatumaid gnoosise-spetsialiste maailmas. Raamatut on tõlgitud paljudesse keeltesse. Eesti keelde on "Gnoosise" tõlkinud Tallinna Ülikooli religiooniuuringute dotsent, Rudolphi õpilane Jaan Lahe, klassikaline filoloog Marju Lepajõe ja saksa filoloog Jana Lahe. Põhjaliku ülevaate gnoosise praegusest uurimisseisust lisab Jaan Lahe järelsõna. Raamat on mõeldud kõigile, kes huvituvad religioonist ja antiikkultuurist.