Heaoluriik ei ole üleüldine külluse ja õnne ühiskond. Ka heaoluriigis on olemas vaesus, tõrjutus, ebavõrdsus. Ka siin on valitsused pidevalt olukorras, kus vajadusi ja soove on rohkem kui raha nende katmiseks. See, mis eristab heaoluriiki teistest ühiskonnatüüpidest, on riigi hoolivus oma inimeste käekäigust. Heaoluriigi ägedad oponendid räägivad „hoolekanderiigist“ ja ütlevad, et riik on võtnud inimestelt vastutuse oma toimetuleku eest. See pole kunagi nii olnud ega ole ka praegu – vastutus heaolu ja toimetuleku eest on jagatud riigi ja inimeste vahel. Selle jaotuse põhimõtted ja korraldus on aga riigiti erinevad ja selle tõttu me näemegi erinevaid heaoluriigi tüüpe.
Käesolev õpik ei piirdu ainult sotsiaalpoliitika valdkondade tutvustamisega. Esimene osa avab heaoluriigi sotsiaalse ja majandusliku konteksti ning näitab, kuidas konteksti muutmine on muutnud ka heaoluriiki ennast. Teine osa tutvustab heaoluriigi arengu ja disaini kõige tuntumaid teooriad ning kolmandas osas jõuame valdkonnapoliitikate detailsema ülevaateni. Õpik võiks olla kasulik teabeallikas ka gümnaasiumi- ja rakenduskõrgkoolide õpetajatele, ajakirjanikele ja lihtsalt poliitikahuvilistele inimestele.