See teos kritiseerib hävitavalt usku ajaloo-, sotsiaalse arengu või progressiseadustesse. Siin paljastatakse hukutavaid, ent mõjuvõimsaid õpetusi ning neile rajatud ideoloogiaid. Samuti on selles raamatus lühidalt ja süsteemselt näidatud, millised peaksid olema ühiskonnateaduste iseloom ja meetoodid ning mis laadi järk-järguliselt poliitilist planeerimist need meetodid eeldavad. K. Popper annab mõistele "historitsism" veel ühe tähenduse, mis on tuntud läänes, alates selle teose esmaväljaandest 1957. aastal, kuid mis meie Nõukogude-aegse ENE köites puudub. Nn. Valge sari.