Karl XII-t on peetud Rootsi suurimaks pojaks ja imetlusväärseimaks kõikidest inimestest, aga ka patoloogiliseks sõjahulluks ja rahvuslikuks katastroofiks. Ühel kargel aprillihommikul 1700 lahkus 18-aastane Rootsi kuningas oma pealinnast Stockholmist ja seda linna ta silmad enam ei näinud. Puhkenud oli sõda, millest sai tema esimene ja ainus, kogu ta elu kestnud lahing. 18 aasta pärast jõudis Stockholmi tagasi 36-aastase kuninga elutu keha. Ent ometi suutis ta kujundada pea terve Euroopa ja mõistagi Eesti saatust.