Friedebert Tuglase ”Kogutud teoste” 11. köide koondab autori üheksandat ja kümnendat kriitikaraamatut. Tulemus on haaravalt eklektiline, sisaldades nii pikemaid kirjandusteaduslikke käsitlusi mitmest eesti kirjanikust (Eduard Vildest, Ernst Peterson-Särgavast, Anna Haavast ja Karl Eduard Söödist, algselt ilmunud monograafias „Kriitiline realism“, 1947) kui suurt osa Tuglase lühemaist memuaarilistest ja kirjandusloolistest pisivestetest ning võluvaist lühimärkmeist-marginaalidest, lisaks on raamatus seitse reisivestet. Kõik kokku annab lugejale ülevaate rohkem kui poolsajandist Friedebert Tuglase loomeelus, kaardistades ühtlasi autori uudishimu, avara pilgu ja  mõistapüüdmistahte kujunemist. Köite koostas Tuglas pärast Teist maailmasõda osalt veel põluaastatel Nõmmel. Tekst on varustatud ulatusliku fotomaterjaliga ja illustreeritud M. Laarmani puugravüüridega, kommenteerinud ja järelsõnastanud on teose Mall Jõgi.