Kuidas püsida tänapäeva muutuvas ja kriitilises maailmas terve, on muutumas inimkonna põhiküsimuseks. Viiruste levik on hirmutav, kuid samas kahjuks ka mõistetav, kui vaatame meie looduse ja kliimaga seotud muutusi ning inimkonna tegevuse mõju meie keskkonnale.
Tohutu hulk baktereid on meie kaaslased nii organismis kui väliskeskkonnas. Põletikukoldest bakterite leidmine ei tee neist veel põletiku põhjustajat, fookusesse tuleb asetada keha kui tervik. Bakteritel on kehas palju ülesandeid: nad on kõige võimsamad immuunsüsteemi töö toetajad, seedimise soodustajad, ravimite ja toksiinide neutraliseerijad, vitamiinide ja hormoonide tootjad, luude mineraliseerimise kindlustajad, kolesteroolitaseme stabiliseerijad jne. Bakterite hävitamine nii meie sees kui looduses on viinud inimkonna autoimmuunhaiguste küüsi, olukorda, kus immuunsüsteem on muutunud meie enda vaenlaseks. Miks me neid siis ometi hävitame?
Kas me suudame veel taastada bakterite mitmekesisuse maapinnas, põhjavees, jõgedes ja meredes ning peatada metsade lageraie? Mahatma Gandhi on öelnud, et maa võib rahuldada inimeste vajadusi, aga ei suuda rahuldada inimeste ahnust.
Meist endist sõltub, kas me säilime inimkonnana või mitte.
Olukord on kriitiline.
