See raamat uurib utoopiat ja utoopilist kujutlusvõimet. Iga utoopiat kannab soov teistsuguse maailma ja parema elu järele. Paljude arvates on selles soovis midagi inimomast. Nõnda leiame ka kirjandusest ja kunstist rohkelt selle soovi väljendusi: kujutelmi, milline võiks olla hea elu, ja väiteid selle kohta, milline see saaks ja peaks olema. Utoopia on alati väljendanud suutlikkust kujutleda tegelikkuse alternatiive. See raamat küsib, mis on saanud sellest suutlikkusest nüüdisajal. Ajastul, mida iseloomustab tehniline küllastumine ja sellest tulenev üldine ebastabiilsus ja ennustamatus, ohtrad kriisid ja katastroofid. Ajastul, mil ulme on muutumas üha realistlikumaks ning realism üha ulmelisemaks. Jaak Tomberg on Tartu Ülikooli eesti kirjanduse kaasprofessor, kes uurib nüüdiskirjandust ja -kultuuri, kirjandusteooriat ja kirjandusfilosoofiat. Temalt on varem ilmunud kaks teadusmonograafiat: „Ekstrapolatiivne kirjutamine” (2004) ja „Kirjanduse lepitav otstarve” (2011).