Kogu eksistentsi jooksul on Läti kuulunud pikema aja vältel erinevate riikide koosseisu. Loomulikult ei saanud see jätta teatavat mõju avaldamata ka Läti köögile, mis sai n-ö inspiratsiooni teiste rahvaste kulinaariast. Nii näiteks Põhja-Lätis Vidzemes, mis oli ühendatud Lõuna-Eesti ja Liivimaaga, oli tunda märgatavaid Eesti piimaköögi mõjutusi. Lääne-Läti ehk Kurzeme (Kuramaa) kuulus pikka aega Saksa maa-alade koosseisu, eksisteerides seejärel mõnda aega kui iseseisev riik. Seal olid ülekaalus Saksa mõjud, mistõttu selle piirkonna elanikud ilmutasid kiindumust suitsuliha ja suitsupeki vastu. Ja lõpuks Ida-Läti, Latgale, mis asus slaavi maade valduses, sai tunda tugevaid Leedu ja Valgevene köögi mõjutusi. Ent ometi võib Läti köögis eristada ka üldisi, Läti rahva enamikule omaseks saanud toite, mis moodustavadki niiöelda Läti rahvusliku kulinaaria põhialuse. Siia kuuluvad külmlauatoidud, putrad ja hapupiimatooted, kuid esmajärjekorras - kodujuustud (bakšteini-tüüpi ja nn munajuustud).