Raamatu sisuks on Hella Keema (1915–1997) ülikooliajast pärit aastakümneid käsikirjas seisnud etnograafiline uurimistöö. Teose põhirõhk on endisaegsetel eesti leivanõudel ja leiva valmistamisega seotud esemetel ning nende nimetustel. Kirjeldatakse leivanõude valmistamist, arengut ja tüpoloogiat. Vaatluse all on leivataina segamisvahendid, mitmesugused kraabid leivanõu puhastamiseks, leivalabidad, ahjuroobid ja ahjuluuad. Kõiki kirjeldatud esemeid tutvustatakse ka folkloorsest aspektist ning antakse võrdlev lühiülevaade uurimise all olevatest objektidest seoses sugulasrahvastega. Raamatust leiab ka eestlastele omase hapendatud rukkileiva valmistamise etapid. Teost illustreerivad autori enda joonised ning kunstnik Hilda Kamdronilt (1900–1972) spetsiaalselt selle töö jaoks Eesti Rahva Muuseumi esemekogude ja fotode põhjal tellitud unikaalsed pliiatsijoonistused. Raamat tõstab esile hapendatud rukkileiva, eestlastele olulise identiteedisümboli.