Kai Vare uus romaan otsib vastust küsimusele, kuidas inimene, kes teab ja näeb ohumärke, ei tunne neid ära ega võta midagi ette. Mari on endale lapsest saadik lubanud, et elab hoopis teisiti kui tema vanemad. Enda meelest ongi tal unistuste elu: huvitav töö, armsad lapsed ja tore mees, kes ostab Eesti taasiseseisvumise järel Soomes teenitud rahaga perele maja, viib naise korra aastas välismaale puhkama ja armastab temaga sageli küünlavalgel veini juua. Ja ometi … Oled üksi keset külma, halli, rõhuvat lootusetust, sa näed, sa kuuled, sa räägid, käid tööl, pesed pesu, vaatad filmi, kui on komöödia, siis isegi naerad, solvangud neelad alla ja jätkad igapäevaseid toiminguid, nagu midagi poleks juhtunud.